Kahes Comirnatyga seotud teatises kirjeldati tõsist reaktsiooni:

• Comirnaty esimese annuse järgselt tekkis 1. tüüpi ülitundlikkusreaktsioon (allergiline reaktsioon tekkis 10 minutit pärast vaktsineerimist; ravi antihistamiinikumi ja adrenaliiniga, haiglaravi ei olnud vajalik, vaktsineeritu paranes täielikult);
• Comirnaty esimese annuse järgselt tekkis nägemishäire, kõnehäire, halb enesetunne, nina ja ninaneelu tuimus, huulte tuimus, jäseme tundlikkushäire (reaktsioon tekkis 2. päeval pärast vaktsineerimist, vajas ravi, vaktsineeritu paranes täielikult).

Ülejäänud teatistes kirjeldati:

• teadaolevaid paikseid kõrvaltoimeid: süstekoha valu, turset, punetust, süstekoha kõvastumist, süstekäe valu ja tuimust;
• mittetõsiseid süsteemseid reaktsioone: peavalu, pearinglust, halba enesetunnet, nõrkust ja jõuetust, uimasust, väsimust, unetust, tasakaaluhäiret, koordinatsioonihäiret, palavikku, higistamist, külmavärinaid, kuumatunnet, lihasvalu, liigesvalu, seljavalu, alaselja tundlikkushäiret, lihaskangust, lümfisõlmede turset ja valulikkust, kurguvalu, nohu, köha, silmade tundlikkust, südamepekslemist, vererõhu tõusu, valu rindkeres, nahasügelust, nõgestõbe (vajas antihistamiinikumi), vaktsineerimisega seotud stress-reaktsiooni (kuumatunne, lihastõmblused), iiveldust, kõhulahtisust, kõhuvalu, maitsetaju ja lõhnataju kadu, tromboflebiidi, ühe kehapoole lihasnõrkuse, äkk-kuulmisnõrkuse, hingamisraskuse ja bronhospasmi, näo tundlikkushäire teket.

Kõik inimesed paranesid paari päevaga või olid teatamise hetkel paranemas.

Kõik vaktsiinid võivad põhjustada kergeid paikseid reaktsioone ja üldnähte (peavalu, palavik, väsimus jt). Need reaktsioonid on vajadusel leevendatavad valuvaigisti või paikse külma kompressiga. Palaviku ja nõrkuse vm üldnähtude korral tuleks puhata. Nähud mööduvad üldjuhul paari päevaga.​​

Andmed hooldekodudest

Eestis hakati 11. jaanuarist alatest vaktsineerima eakaid hooldekodu elanikke.

Eelmisel nädalal saadeti Ravimiametile üks teatis, kus 84-aastasel naisel tekkis palavik, halb enesetunne ja söögiisu langus. Varasemalt on Ravimiametile saadetud kaks teatist, kus eakatel kirjeldati halba enesetunnet ja nõrkust. Ühel juhul tekkis patsiendil palavik ning halva üldseisundi tõttu viidi patsient haiglaravile.

Ravimiamet on teadlik ka kahest vaktsineeritud eaka (85-aastane ja 91-aastane) surmast. Vaktsineerimise järgselt kõrvaltoimeid (sh palavikku või oksendamist) ei tekkinud ning arstide hinnangul puudub nendel juhtudel seos vaktsiiniga.

Kõrge vanus ei ole vaktsineerimise puhul vastunäidustus. COVID-19 haigusega hospitaliseeritute vanusest on näha, et COVID-19 haigus ohustab ennekõike just vanemaealisi ning seetõttu kaasati ka vaktsiinide uuringutesse üle 65-aastaseid krooniliste haigustega inimesi.

Haprussündroomiga, väga halvas üldseisundis ja elu lõpule lähenevatel inimestel võivad ka vaktsiinide tavalised kõrvaltoimed (nt palavik, iiveldus ja oksendamine) mõjuda halvemini ja kiirendada väga raskelt haigete eakate surma saabumist.

Vaktsineerijad hindavad riski ja kasu suhet ning kaaluvad sellistel juhtudel vaktsineerimise kasu ja kahju väga hoolikalt. Kui juhtub, et mõni vaktsineeritu sureb vahetult või mõni aeg pärast vaktsineerimist, siis iga juhtumi puhul hinnatakse, kas vaktsineerimine võis ebasoodsalt mõjutada rasket kroonilist haigust või lahkus inimene haiguse tõttu.

Ravimiametile saadetakse teatis, kui tervishoiutöötaja peab seost vaktsiiniga võimalikuks.