2023. aastal kasutas täiskasvanute hambaravihüvitisi 380 307 inimest ligi 21 miljoni euro eest. Hüvitist kasutas 18 000 inimest rohkem kui aasta varem. Proteesihüvitist kasutas 38 672 inimest enam kui 7,3 miljoni euro eest.
Mullu käis hambaarsti juures 65% Eesti 3–19-aastastest lastest, sh said 20 643 last tervisekassa toel ortodontilist ravi. 169 270 lapse hambahaiguste ennetuse ja ravi eest tasus tervisekassa ligi 52,5 miljonit eurot (19,5% rohkem kui aasta varem). Kõige eeskujulikumad olid taaskord Saaremaa lapsed, kellest 71% käis hambaarsti juures. Kõige vähem jõudsid hambaarsti vastuvõtule Järva, Ida-Viru ja Lääne-Viru maakonna lapsed.
Fookus ennetusel
2024. aastal käivitab tervisekassa mobiilse hambaravi ennetusteenuse. Hambabusside abil loodab Tervisekassa suurendada nende piirkondade laste hambaarsti külastusi, kus seni on vähem hambaarsti vastuvõtul käidud.
„Meie lastel on võimalik astuda täiskasvanuikka väga hea suutervise ja tervete hammastega. Kuid hambaravihüvitis või ravi täielik rahastamine üksi ei ole kahjuks see, mis lapsed ja täiskasvanud hambaarstile toob. Lapsevanem on koostöös hambaarstiga enda ja oma lapse suutervise hoidja. Ennetus ja varajane ravi on kindlasti vähem kulukad kui hilisemate tüsistuste ravimine,“ nentis Marjo Sinijärv.
Kantar Emori tehtud elanikkonna rahulolu uuringust selgus, et inimesed, kes käivad hambaarsti juures harvem kui kord aastas, ei tee seda kaebuste või raha puudumise tõttu. Seejuures on majanduslikud põhjused muutunud üha olulisemaks takistuseks (36%), kuid võrreldes seitsme aasta taguse ajaga tuuakse seda põhjenduseks oluliselt harvem (2015: 45%).
„Loodame väga, et hüvitise olemasolu ja selle nüüdisajastamine toob ka edaspidi järjest rohkem inimesi hambaarsti vastuvõtule. Kindlasti soovime hambaravi rahastamismudelit jätkuvalt arendada, selleks analüüsime pidevalt hambaraviteenuste senist kasutust,” rääkis Tervisekassa hambaravi teenusejuht.