7 protsenti positiivse koroonatesti saanud inimestest ei jõudnud meditsiinisüsteemi vaatevälja. Haiglaravi vajas pisut üle veerandi (19 protsenti) koroonapositiivsetest, sh 5,5 protsenti intensiivravi, kus veedeti keskmiselt üheksa päeva.
Uusküla sõnul vajasid meditsiinisüsteemi tähelepanu kõige enam 70-aastased ja eakamad nakatunud.
80 protsenti koroonapatsientidest sattus haiglaravile umbes kahe nädala jooksul pärast positiivse testitulemuse saamist.
Uusküla tõdes, et haiglaravi vajadus on vanuseti väga erinev, aga suuresti on see seotud kõrgema vanusega. Üle poole (ligi 60 protsenti nakatunud 80-aastastest ja eakamatest vajas haiglaravi.
Peamised põhjused, miks koroonapatsient haiglasse ravile sattus, olid viiruslik kopsupõletik (53 protsenti), äge bronhiit (6 protsenti), kuseteede infektsioon (2 protsenti) ja südame isheemiatõbi (2 protsenti).
Vaadeldud ajavahemikus suri 107 koroonapositiivset (3 protsenti). Ligi veerandil juhtudest tabas surm eakaid, kel vanust 70 aastat ja enam.
Üle poole nakatunutest suri haiglas, ent surmajuhtumeid lisandus ka pärast haiglast väljakirjutamist. Näiteks 30 päeva pärast haiglaravi suri 9 protsenti nakatunutest.