„Kuna vaktsiinid on alles väljatöötamisel ja praeguseks ei ole teada, millal need turule jõuavad ning milline on konkreetsete vaktsiinide efektiivsus, siis riskide maandamiseks kaalume kindlasti ka teiste vaktsiinitootjatega sõlmitavate eelostulepingutega ühinemist.“
Eesti ühines AstraZeneca eelostulepinguga, mille sõlmis tootjaga Euroopa Komisjon liikmesriikide nimel. Eesti on taotlenud eelostulepingu raames 1 330 000 vaktsiinidoosi 665 000 inimese vaktsineerimiseks. Euroopa Komisjon koostab 30 päeva jooksul jaotuskava, mille alusel vaktsiinikogused liikmesriikidele eraldatakse. AstraZeneca loodab tuua vaktsiini turule 2020. aasta lõpuks.
„Soovime tagada vaktsineerimise võimaluse vähemalt 50% Eesti elanikkonnast, alustades esmajärjekorras riskirühmade vaktsineerimisega. Pikemas perspektiivis võiks vaktsiin saada kättesaadavaks kõigile, kes seda soovivad,“ ütles minister Tanel Kiik.
„Kuigi vaktsiinide väljatöötamine ja turule toomine toimub kiirendatud korras, on esmatähtis loomulikult nende kvaliteet ja ohutus. Selleks on Euroopa Liidus kehtestatud ranged nõuded, millele peavad vastama ka COVID-19 vaktsiinid ja protsessid, mis tuleb läbida enne vaktsiini turule jõudmist.“
Terviseameti nakkushaiguste ennetamise ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Irina Filippova sõnul on AstraZeneca väljatöötatava vaktsiini kliiniliste uuringute esimesed tulemused nii efektiivsuse kui ohutuse osas lootustandvad.
„Tänase teadmise kohaselt ei kesta alati COVID-19 läbipõdemise järgne immuunsus kaua ehk antikehade tase võib mingi aja pärast langeda. See tähendab, et COVID-19 läbipõdenud inimene võib mingi aja pärast uuesti nakatuda,“ ütles Filippova.
„Vaktsiini väljatöötamisel püütakse saavutada, et vaktsineerimisjärgne immuunsus oleks stabiilsem ja pikaajalisem, kui läbipõdemise järgne ning vaktsiin oleks seejuures maksimaalselt ohutu. AstraZeneca vaktsiini kliiniliste uuringute 3. faas veel kestab. Selle käigus uuritakse ka vaktsineerimisjärgse immuunsuse stabiilsust ja pikaajalisust.“
