Uudis

Eesti patsiendi uurimine viis uue lihasdüstroofia vormi avastamiseni

Tartu Ülikooli kliinilise geneetika professor Katrin Õunap kirjeldas, et JAG2-geeni puudulik funktsioon põhjustab progresseeruva kuluga lihaskahjustust.Foto: Kliinikum

Süveneva lihasnõrkusega Eesti tütarlapse uurimine viis kümne riigi teadlaste koostööni, mille tulemusel avastati uus lihasdüstroofia vorm, mida põhjustavad muutused Jagged2 (JAG2) geenis. Teadustöös kasutati esimest korda Eestis spetsiaalset lihaste magnetresonantstomograafia uuringut, mille põhjal selgus JAG2-geeni veale iseloomulik lihashaaratuse muster.

Ligikaudu veerandil pärilike haigustega patsientidest jääb haiguse tekkepõhjus ebaselgeks isegi pärast laiaulatuslike geneetiliste analüüside tegemist. Üks põhjus on asjaolu, et väga paljude geenide funktsiooni kohta ei teata veel piisavalt. Umbes 30 000 teadaolevast geenist vaid veidi rohkem kui 4000-l on leitud kindel seos pärilike haigustega.

Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi kliinilise geneetika keskuses on alates 2016. aastast professor Katrin Õunapi eestvedamisel eri teadusprojektide raames uuritud ebaselge põhjusega pärilike haigustega patsiente. Neile patsientidele on koostöös Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi ja Harvardi Ülikooli Broadi instituudiga tehtud ülegenoomseid sekveneerimisanalüüse nii eksoomi (kõikide geenide järjestus), genoomi (kogu DNA järjestus) kui ka transkriptoomi (genoomilt transkribeeritud RNA) tasemel.

Professor Katrin Õunap kirjeldas, et nad leidsid ühel süveneva lihasnõrkusega tütarlapsel kaks muutust JAG2-geenis, mida ei oldud varem ühegi päriliku haigusega seostatud. „Koostöös rahvusvahelise teadlaste meeskonnaga leidsime veel 22 sarnaste probleemide ja JAG2-geeni muutustega patsienti üle maailma,“ ütles Õunap.

Uuringu käigus tõestati, et JAG2-geeni puudulik funktsioon häirib lihasrakkude arengut ja nende taastumisvõimet ning põhjustab seeläbi progresseeruva kuluga lihaskahjustust.

Eesti teadlased tegid patsiendi lihaskoe transkriptoomi (RNA) analüüsi, mis andis olulist infot lihasrakkudes esinevate geeniekspressiooni patoloogiliste muutuste kohta. „Lisaks tehti meie patsiendile esimest korda Eestis spetsiaalne lihaste magnetresonantstomograafia uuring, mille põhjal selgus JAG2-geeni veale iseloomulik lihashaaratuse muster reie- ja säärelihastes,“ kirjeldas professor Õunap.

Eesti, Belgia, USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Poola, Iraani, Egiptuse ja Jaapani teadlaste koostöös valminud artikkel avaldati teadusajakirjas The American Journal of Human Genetics.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.