Täna keskpäeval toimunud pressikonverentsil andis terviseameti esindaja lootust, et juba homme peaks Eestisse jõudma lennukitäis isikukaitsevahendeid. Samas nentis ta, et mingit kindlust ei ole seni, kuni lennuki rattad on Eesti pinnal maandunud.
Pressikonverentsil räägiti ka Kuressaarde paigaldatavast kaitseväe välihaiglast ja koroonaviiruse kiirtestidest.
Terviseameti kriisistaabi hädaolukorra meditsiinijuht ja PERHi erakorralise meditsiini ülemarst-keskuse juhataja Arkadi Popovi sõnul valitseb spetsialistide kui ka avalikkuse seas segadus seoses koroonaviiruse kiirtestidega. Kiirteste on erinevat tüüpi, millest Popovi sõnul võetakse EMOs kasutusele sellised testid, mis võimaldavad tulemusi 45 minuti kuni ühe tunniga.
Selliste testide jaoks on vaja spetsiaalset aparatuuri, mida hetkel Eestis napib. Popovi sõnul jätkub laialdale testimine senisel viisil ning haiglad hakkavad EMOs hospitaliseeritud patsiente kiirtestima.
Hädaolukorra meditsiinijuhi sõnul on kiirtestide puhul põhimõtteline vahe see, et ühed testid määravad veres antikehasid, mis on organismi vastus viirusele, kuid mitte viirus. Antikeha tekib hetkel, mil inimesel on sümptomid juba tekkinud ehk inimene võib olla sellisel juhul juba teisi inimesi nakatanud.
Sellest tulenevalt ei propageeri Popov praegu antikehade baasil toimivad kiirteste, kuid need võivad tema sõnul osutuda kasulikuks tulevikus, mil saab nende abil välja selgitada, millised inimesed omavad piisavalt antikehasid organismis, kes võivad haigetele inimestele abi pakkuda ehk tervishoiutöötajate ja hoolekandeasutuste personali seas.
Raskelt haiged viiakse endiselt mandrile
Sarnaselt terviseameti tänahommikuse teatega lükkas Popov ümber väite, et amet oleks keelanud haiglatel avaldada positiivse proovi andnud inimeste arvu, kuid tõi välja, et seda tehes tekitatakse ühiskonnas segadust, kui palju diagnoositud patsiente kokkuvõtlikult on.
“Tänase seisuga on hospitaliseeritud kokku 91 inimest. Samas on hea uudis see, et juhitava hingamisega patsientide arv on endiselt 13 ehk arv ei ole tõusnud. 26 patsienti on haiglast välja kirjutatud,” ütles Popov.
Kuressaarde paigaldatava välihaigla kohta lisas Popov, et sellega mehitatud personal vormistatakse tööle Kuressaare haigla töötajatena ning igas mõttes kuulub välihaigla Kuressaare haigla koosseisu ehk ka statistlises mõttes väljenduvad välihaigla patsiendid Kuressaare haigla patsientidena.
Kuigi välihaiglas on olemas hingamisaparaadid, mis võimaldavad raskes seisundis patsientide ravi ei ole doktori sõnul ametil plaanis hakata raskelt haigestunud patsiente Kuressaares ravima vaid nad saadetakse endiselt mandrile.
“See on lihtsalt kaasav faktor, et need (hingamisaparaadid toim.) on seal (välihaiglas toim.) olemas. See on väga hea, et need on seal olemas sest me ei tea veel täpselt, kuidas olukord saarel areneb ja millal ammendub ka mandri kapasiteet ventilatsiooni osas. Kõik raskes seisundis, kes on Kuressaare haiglas hospitaliseeritud või lähiajal hospitaliseeritakse, plaan A ja plaan B järgi evakueeritakse mandrile. Kui patsient vajab intensiivravi, kui on juhitaval hingamisel, siis tema esmane teekond on PERHi,” ütles ta.
Patsiendid, kes ei vaja juhitavat hingamist jagunevad vastavalt konkreetsele olukorrale, kas nad suunatakse mandrile või jäävad nad Kuressaare haiglasse.
