EMA palus liikmesriikidel teada anda kõigist selle vaktsiiniga teada olevatest trombijuhtumitest, juhul kui neid veel andmebaasi edastatud ei ole, ning vaatab koos juhtivate liikmesriikidega kõik juhtumid ükshaaval üle, et hinnata nende võimalikku seost trombitekkega.
“Võib-olla, et on liiga vähe infot või on kohe näha, et on palju kaasuvaid haigusi ja võib vaktsiini välistada. Selle põhjal vormitakse järgmiseks nädalaks esmane otsus. Järgmisel nädalal esitatakse igakuine ohutusaruanne, kus on käsitletud ka kõiki trombijuhte,” ütles Eestit Euroopa Ravimiameti juures esindanud Eesti ravimiameti ohutusjärelevalve juht dr Maia Uusküla.
Ta selgitas, et paljudel ravimitel on seos trombiohuga olemas, aga ühelgi vaktsiinil seda teadaolevalt tuvastatud ei ole. Siiski soovitab ka Eesti ravimiamet täiendava ohuhinnangu läbiviimise ajaks, kuni selle tulemused pole saabunud, trombiohuga inimestele AstraZeneca vaktsiini ettevaatusabinõuna mitte teha.
Eesti üldine soovitus on aga AstraZenecaga vaktsineerimist jätkata.
“Eestis on nakatumiskordaja väga kõrge, epidemioloogiline olukord on väga tõsine ja vaktsineerimise edasilükkamisel võib nakatumise levik veelgi tõusta. Igal juhul on see haigus palju tõsisem ja ohtlikum kui vaktsiin,” ütles Uusküla.
Ta lisas, et Taani ei pruugi jääda ainsaks riigiks, kes AstraZenecaga vaktsineerimise ajutiselt peatab. Juba on seda teinud ka mõned Norra linnad, kuid nimekiri võib pikeneda.
