“Paraku on sõeluuringuprogrammides hetkel veel mitmeid probleeme: kasutatud meetodid ei ole vähieelsete staadiumite tuvastamiseks piisavalt tundlikud. Ühel viiendikul esineb peitveretest valepositiivseid tulemusi ning lisaks võtab Eestis jämesoolevähi sõeluuringutest osa vaid umbes pool kutsututest,” märkis Tartu Ülikooli mikribioomika spetsialist ja teadustöö peamine autor Kertu Liis Krigul. 

Aina kasvav hulk tõendeid viitab, et soolestiku mikrobioota ehk mikroorganismide kooslus on jämesoolevähi väljakujunemisel oluliseks teguriks. Nimelt on leitud jämesoolevähile ja ka igale vähistaadiumile omane mikroobikooslus. Seega võiks mikrobioomi analüüsimine koos peitvere testi tulemustega muuta jämesoolevähi diagnoosimise tõhusamaks.

Teadustöö autorid leidsid vabatahtlikke kaasates, et peitveretesti tuube saab kasutada jämesoolevähi sõeluuringutes ka mikrobioomi uurimiseks, vältides sellega lisaväljaheite proovi kogumist ja külmutamist. Kriguli sõnul võiks see meetod olla ka potentsiaalselt kulutõhusam.

“Lisaks vähiuuringutele võiks peitveretesti tuubis väljaheite kogumine olla hea viis uurimaks teisi soolestikuga seotud haigusi, näiteks kõhunäärmevähki, põletikulisi soolehaigusi ja sapiteede põletikku, mida on ka varasemalt juba mikrobioomi muutustega seostatud. Muuhulgas võiks sellist kogumisstrateegiat kasutada ka biopankade, nagu geenivaramu puhul proovide massiliseks kogumiseks, mil kiire külmutamine pole reeglina võimalik,” tõi Krigul välja.