„Üldplaanis on teada, millise struktuuriga molekulid on potentsiaalselt viiruste inaktiveerimise osas kõige efektiivsemad. Siia hulka kuuluvad näiteks sulfaatrühmi sisaldavad polüsahhariidid, mida muu hulgas võib leida ka merevetikatest,“ selgitas professor Tuvikene. Ta lisas, et mõned seda tüüpi molekulid on võimelised kahjutuks tegema HIVi, herpese ja seagripiviirust.
Projektis „Viirusevastase toimega sahhariidid: rakendused desovahendites, kosmeetikatoodetes ja farmatseutilistes formulatsioonides“ selgitavad teadlasd välja spetsiifiliselt SARS-CoV-2 suhtes viirusevastase toimega polü- ja oligosahhariidid (sh fruktaanid, sulfaaditud galaktaanid, fukaanid, glükaanid) ning tuvastavad preparaatide struktuuri ja antiviraalse võimekuse vahelisi seoseid.
Rando Tuvikese sõnul sõeluvad teadlased esmalt välja kõige potentsiaalsema viirusevastase toimega sahhariidid, seejärel jätkatakse kõige tugevama toimega preparaatidega uuringu teises faasis, kus neid testitakse näiteks desovahendites ja kosmeetikatoodetes. Teadlased kaasavad uuringu esmaseks skriininguks enam kui 60 erinevat preparaati.
Praegu kättesaadavad desovahendid hävitavad Tallinna Ülikooli professori sõnul küll efektiivselt viirust, aga see toime on lühiajaline. Koos koostööpartneritega loodabki Tuvikene uuringus leida preparaate, mis jätaks nahale kaitsekihi, et viirusevastane toime püsiks seal pikemat aega.
Potentsiaali on suureks läbimurdeks
Praegu on väga paljud SARS-CoV-2 teemaga seotud uuringud uudsed, sest teame viirusest veel üsna vähe. „Enamikku meie uuringusse kavandatavatest sahhariididest ei ole varem selle viiruse peal testitud. Siin võib olla suur potentsiaal läbimurdeks nii teaduslikus kui ka rakenduslikus plaanis ehk SARS-CoV-2 leviku tõkestamiseks,“ usub Tuvikene.
Projekti raames on plaanitud preparaatide testimine Tartu Ülikooli kolmanda ohutusklassi laboris BSL-3, mis kõigi eelduste kohaselt alustab tööd tuleva aasta alguses. See on ainus labor Eestis, kus saab nii-öelda elusa SARS-CoV-2 peal uuringuid teostada.
