SYNLAB Eesti, Tartu Ülikooli ja Icosageni uuring 122 vabatahtlikuga näitas, et kolm kuud pärast Pfizeri teise vaktsiinidoosi saamist langeb viiruse eest kaitset pakkuvate antikehade tase, ent see on siiski kõrgem kui enne teise doosiga vaktsineerimist ja Covid-19 läbipõdenutel. Antikehade langus ei tähenda, et vaktsineeritud ei oleks viiruse eest kaitstud.
SARS-CoV-2 mRNA vaktsiinid on osutunud väga tõhusaks – veres tekivad antikehad kahe kuni kolme nädalaga. Kuid vähe on andmeid selle kohta, milline on immuunvastuse kestus ehk kui kaua püsivad kaitset pakkuvad antikehad ning selle seos vanuse ja kõrvaltoimetega. Nii uurisid Eesti teadlased 122 vabatahtliku veenivere analüüsidest antikehade ja T-mälurakkude vahendatud immuunvastuseid ogavalgu antigeeni suhtes kolme kuu jooksul pärast kaheannuselist vaktsineerimist Pfizer-BioNTech Comirnaty mRNA vaktsiiniga.
SYNLAB Eesti infektsioonhaiguste valdkonna juht ja Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia kaasprofessor dr Paul Naaber tõdes, et pärast teist vaktsiiniannust näitasid uuritavate vereandmed kõrget antikehade taset. „Ent poolteist ja kolm kuud pärast vaktsineerimist hakkasid antikehade tasemed vähenema. Antikehade keskmine tase püsis siiski kõrgemal kui enne teise doosiga vaktsineerimist ja Covid-19 läbipõdenutel. Antikehade tasemed vaktsineeritutel olid märgatavalt ühtlasemad kui Covid-19 läbipõdenutel,“ rääkis Naaber.