Sotisaalminister Tanel Kiik selgitas, et kuna ühelgi COVID-19 vaktsiinil ei ole seni Euroopa Liidus müügiluba, on riskide hajutamiseks mõistlik ühineda mitme erineva vaktsiinitootja eelostulepinguga. Nii saab tagada, et COVID-19 vaktsiinid jõuaksid Eesti elanikeni võimalikult kiiresti.
Kiik sõnas, et lisaks ravimifirmadega AstraZeneca ja Janssen Pharmaceutica NV sõlmitud lepingutele ühineb Eesti ka Pfizer/BioNTech lepinguga. Lepingu alusel on meil võimalik soetada vaktsiini umbes 300 000-le inimesele, mis võimaldab katta riskirühmade vaktsiinivajaduse.
Pfizer/BioNTech vaktsiin on välja töötatud mRNA tehnoloogial ning esitatud hindamiseks Euroopa Ravimiametisse. Eksperdid hindavad tõenäoliseks, et Pfizer/BioNTech COVID-19 vaktsiin võib olla esimeste seas, mille kohta laekub piisavalt andmeid uuringutest, et hinnata, kas on võimalik välja anda müügiluba Euroopa Liidus.
Pfizer/BioNTech vaktsiini puhul on kõige keerukam tootja nõutud madalate temperatuuride tagamine vaktsiini hoiustamisel ja transpordil.
“Arvestame nende nõuetega vaktsineerimise korralduse ettevalmistamisel,” ütles minister Kiik.
Euroopa Komisjonil on lõpusirgel läbirääkimised ka ravimifirmadega Curevac, Moderna ja Novavax.
AstraZeneca ja Janssen Pharmaceutica lepingutega ühinesid kõik EL riigid, nende hulgas ka Eesti. Komisjoni eesmärk on, et riskide maandamiseks oleks eelostulepingutega kaetud erinevatel tehnoloogiatel arendatavad vaktsiinid ja mitmed vaktsiinitootjad.