Enamkasutatavad meetodid kõikides vanusegruppides on FET ehk külmutatud embrüo siirdamine (44 protsenti juhtudest) ja ICSI (33 protsenti).

Korraga võib kunstliku viljastamise käigus siirata 1–3 embrüot. 2021. aastal kasvas ühe embrüo siirdamine 22 protsenti. Võrreldes eelneva aastaga on kolme embrüoga siirdamiseprotseduuride arv langenud 36 protsenti. Samas kahe embrüo siirdamiste arv on jäänud samale tasemele.

Siirdamiseks kasutatud embrüote või sügootide arv suurenes 2021. aastal ühe kümnendiku võrra (3490-lt 3830-ni). 49 protsenti kõigist embrüotest või sügootidest siirdati FET meetodi abil. Kunstliku viljastamise käigus tekkinud kõrvalekaldeid ja kõrvaltoimeid esines viiel naisel.

Haigekassa kulud viljatusravi teenusele kasvasid 2021. aastal 7 protsendi võrra ja haigekassa tasutud ravijuhtude arv tõusis 3 protsenti. Haigekassa andmetel oli eelmisel aastal viljatusravi teenuste raviarvete summa 3,06 miljonit eurot. Kuni 40-aastaste (k.a) kindlustatud isikute kunstliku viljastamise protseduuride ja ravimite põhiosa eest tasub haigekassa.

2021. aastal sünnitas 710 naist kunstliku viljatusravi tulemusena kokku 783 last, neist kehavälise (IVF, ICSI ja FET) protseduuri tulemusena 763 ja kehasisese (IUI) meetodi läbi 20. Laste osakaal on võrreldes 2020. aastaga natuke tõusnud: 2020. aastal moodustasid kunstliku viljastamise teel sündinud lapsed kõigist elussündidest 5 protsenti, 2021. aastal aga 6 protsenti.