Uudis

Eestis on tõhustusdoosi saanud üle 200 000 inimese

Ida-Tallinna Keskhaigla vaktsineerimiskeskus Tondiraba spordihallis.Foto: Raigo Pajula / Ida-Tallinna Keskhaigla

Tänahommikuse seisuga on Eestis COVID-19 vastu lisaks esmase vaktsineerimiskuuri läbimisele saanud lisa- või tõhustusdoosi 203 606 inimest.

Vähemalt üks kord on vaktsineeritud 831 814 inimest, mis moodustab 71,4% Eesti elanikest vanuses 12+. Esmase vaktsineerimiskuuri on tänaseks läbinud ligi 60% Eesti elanikest ning ligi 70% täiskasvanutest.

„Mitmed uuringud näitavad, et aja jooksul nõrgeneb nii vaktsineerimise kui COVID-19 läbipõdemise teel saadud immuunsus. Tõhustusdoosi teinud inimestel väheneb aga kordades haigestumise võimalus ja vajadus haiglaravi järele. Olukorras, kus pühad on ukse taga ja uus viirusetüvi on maailmas kanda kinnitamas, on tõhustusdoosi tegemine väga oluline kõigile täiskasvanud elanikele, kellel on selleks õige aeg käes,“ selgitas tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Arvestades kriitilist epidemioloogilist olukorda soovitab riik kolmandat ehk tõhustusdoosi kõigile täiskasvanutele, kellel on vaktsineerimiskuurist möödas vähemalt kuus kuud Pfizer/BioNTechi ja Moderna vaktsiinide puhul või vähemalt viis kuud AstraZeneca ja Jansseni vaktsiinide puhul. Eriti vajalik on tõhustusdoos vanemaealistele ja hoolekandeasutuste elanikele, kellel on nõrgema tervise tõttu kõrgem oht raskelt koroonaviirusesse haigestuda ning neile, kellel oma töö iseloomu tõttu kõrgem risk nakatuda. 

Tõhustusdoosiks kasutatakse Eestis Moderna vaktsiini Spikevax ja Pfizer/BioNTech vaktsiini Comirnaty sõltumata sellest, millise vaktsiiniga on läbitud esmane vaktsineerimiskuur. Tõhustusdoosi saab teha nii perearsti juures kui ka kõigis vaktsineerimispunktides üle Eesti. 

Eelmisel nädalal manustati Eestis kokku 32 673 doosi vaktsiini, millest esimesi vaktsineerimisi oli 4037, lisa- või tõhustusdoose tehti kokku 24 307. Esmaste dooside hulk vähenes eelneva nädalaga võrreldes 15% võrra, tõhustusdooside hulk 5%. 

„Ajal, mil Eestis koroonaviiruse kolmas laine taandub, näeme, et mitmel pool Euroopas on olukord hoopis halvenev. Ka mitmetes kõrge vaktsineerimisega hõlmatusega riikides teeb nakatumine rekordeid. See tähendab, et suure tõenäosusega puutub juba sel talvel suurem osa inimesi koroonaviirusega kokku – valida saab vaid, kas teha seda vaktsineerituna või ilma kaitseta,“ sõnas minister.

Kokku on Eestis tehtud ligi 1,7 miljonit kaitsesüsti. Rahvusvahelised andmed näitavad, et isegi eriti nakkava Delta tüve puhul kaitsevad vaktsiinid väga hästi just raske haigestumise ja viiruse edasikandmise eest. Samuti on kõrge vaktsineeritusega riikides teistega võrreldes palju väiksem suremus koroonaviiruse põhjustatud COVID-19 haigusesse.

Vaktsineerimise edendamine on endiselt prioriteet. Haigekassa ja perearstid tegelevad aktiivselt inimeste vaktsineerimisele kutsumisega. Novembri lõpus otsustas valitsus eraldada reservist viis miljonit eurot, mis on mõeldud perearstide täiendavaks motiveerimiseks vaktsineerimise edendamisel – perearstikeskused saavad lisatasu vaktsineeritusega hõlmatuse suurendamise eest. Detsembri keskpaigas on kavas alustada 5-11-aastaste laste vaktsineerimisega.

Endiselt jätkatakse kõigi teiste vaktsineerimise edendamisele suunatud tegevustega ning käib töö uute viiside leidmisel, et aidata rohkematel inimestel vaktsineerimisotsuseni jõuda. Vaktsineerimise edendamiseks jätkavad tööd haigekassa maakondlikud vaktsineerimise koordinaatorid, aina rohkem panustavad vaktsineerimisse ka kohalikud omavalitsused ja tööandjad.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.