Terviseameti asejuht tõi veel välja asjaolu, et kuna koroonaproovide arv on vähenenud, võib ka olla, et on nakatumisi, mille kohta info ei jõuagi koroonadetektiivideni.

Stabiliseerumine on Härma sõnul tekkinud Harju ja Ida-Viru kõrgete numbrite juures, langust aga näha pole. Suurim nakkusjuhtude juurdekasv on Valgamaal ja Pärnumaal.

Tuvastatud on kolm uude agressiivsesse Briti koroonamutatsiooni nakatunut

Paljud nakatuvad Härma sõnul pereringis, suurenenud on tööl ja samuti koolides nakatunute hulk. Ligi 40 protsenti nakatunutest ei tea, kust nad võisid viiruse saada.

Sissetoodud juhtude osakaal on püsinud 2–3 protsendi ringis. Saabus ka teade, et Inglismaalt on meile jõudnud kolm koroonaviiruse juhtu, mis osutusid uue UK mutatsiooni variandiks.

“Neil inimestel lasus karantiinikohustus ja nad olid kodus,” märkis Härma, kelle sõnul jätkatakse Tartu Ülikooli teadlastega koostöös sissetoodud juhtude sekveneerimist, et oleks püsiv ülevaade, kas uusi viirusevariante lisandub veelgi.

Hospitaliseeritute vanus on hakanud langema

Härma lausus, et hospitaliseerimisvajadus on viimase kolme nädala jooksul vähenenud. Langenud on aga haiglaravi vajavate inimeste vanus. Aina enam vajavad abi 40–60aastased nakatunud. Ka on täheldatud, et noorematel esineb varasemast rohkem tõsiseid haigussümptomeid.

Läinud nädalal lisandus 47 COVID-19 surmajuhtu ja kasv oli seega 38,2 protsenti. “Surmade osas liigume kasvutrendis,” nentis Härma.

Ta avaldas, et keskmine surnute vanus on 72 aastat. Noorim surnu oli aga 38aastane mees. Kõigil neil olid juba eelnevalt ka kaasuvad terviseprobleemid.

Härma toonitas, et kuigi vaktsineerituid lisandub iga päevaga, esitab viirus meile jätkuvalt väljakutseid.

“Kutsun üles mõtlema endiselt mittevajalike kontaktide vältimise peale. Jätkame harjunud tava, et ei kogune sõpradega, ei pea paljude osalejatega koosolekuid, ega kohtu erinevate leibkondadega,” tõi ta välja, et piirangute järgimine on endiselt väga tähtis.