24. augusti seisuga on Eestis saanud ahvirõugete kinnitatud diagnoosi 10 inimest. Haigestunud on mehed vanuses 21-45 aastat, kes olid kõik riskeeriva seksuaalkäitumisega. Haigestunutel tuvastati lööve genitaalide ja kubeme piirkonnas, palavik, lümfisõlmede turse ja lihasvalu. Enamik haigestunutest oli eelnevalt viibinud välisreisil või puututi kokku välismaalt tulnud isikuga

Kes kuuluvad vaktsineerimise sihtrühma?

Eestis vaktsineeritakse üksnes ahvirõugetesse nakatunute lähikontaktseid, mis eeldab ahvirõugetesse haigestunud inimesega ühe katuse all elamist, kokkupuudet haige inimese naha, limakesta ja saastunud esemetega (nt riided, voodiriided, WC) või kokkupuudet nakkusohtliku materjaliga näiteks laboris.

Lähikontaktseteks ei loeta tervishoiu- ja laboritöötajaid, kes kasutasid proovide käitlemisel nõuetekohaseid isikukaitsevahendid. Reeglina ei loeta lähikontaktseks ka haigestunute töökaaslasi või reisikaaslasi, sest neil puudub nakatunuga lähedane kokkupuude.

Vaktsineerimise sihtrühmad on:

1. isikud, kellel oli lähikontakt haige inimesega nakkusohtlikus perioodis, eeskätt haigega ühe katuse all elavad inimesed ja seksuaalpartnerid;
2. tervishoiutöötajad, kes olid isikukaitsevahendeid kasutamata otseses kontaktis ahvirõugetesse nakatunuga nakkusohtlikus perioodis;
3. laboritöötajad, kellel tekkis ahvirõugete nakkusohtliku materjali käideldes tööalane kokkupuude nakkusohtliku materjaliga (nt nahka läbiv vigastus, isikukaitsevahendi purunemine vms).

Nakkusohtlik periood algab kaks päeva enne haigussümptomite teket ja kestab kuni lööve on koorikutega kattunud ning koorikud eemaldunud.

Kuidas Jynneos vaktsiini manustatakse?

Haiguse ennetamiseks soovitatakse manustada vaktsiin nelja päeva jooksul pärast lähikontakti haige inimesega. Kui vaktsiini manustatakse 4–14 päeva pärast lähikontakti, võib vaktsineerimine vähendada haiguse sümptomeid, kuid ei pruugi haigust ära hoida.

18-43-aastaseid isikuid ja üle 18-aastaseid immuunpuudulikkusega isikuid vaktsineeritakse kahe doosiga. Esimese doosiga vaktsineeritakse 14 päeva jooksul pärast kokkupuudet, kuid eelistatult esimese nelja päeva jooksul. Teine doos manustatakse 28 päeva pärast esimest doosi. 

44-aastaseid ja vanemaid isikuid vaktsineeritakse ühe doosiga 14 päeva jooksul pärast kokkupuudet, kuid eelistatult esimese nelja päeva jooksul. Teist doosi ei manustata. Erandiks on ahvirõugete-kahtlusega materjale käitlevad laboritöötajad, kellele manustatakse kokkupuute järgselt kaks doosi olenemata vanusest.

Mis vaktsiiniga täpsemalt tegu?

Euroopa Komisjoni annetatud Jynneos vaktsiin on kolmanda generatsiooni nõrgestatud elusvaktsiin, mis sisaldab viiruse elusat modifitseeritud vormi „vaccinia Ankara“.

Euroopa ravimiameti inimravimite komitee (CHMP) andis soovituse Jynneos vaktsiini kasutamiseks ahvirõugete vastu selle aasta 22. juulil. Euroopa Komisjon annetab vaktsiini põhimõttel, et suuremas koguses vaktsiine saavad esmalt riigid, kus haigestumine on kõrgem.

Sama rõugevaktsiini turustatakse Euroopas Imvanexi nime all, kuid see ei olnud koheselt saadaval. Võimalike haiguspuhangute kiireks ohjeldamiseks osteti liikmesriikide ühisel otsusel Ameerika Ühendriikides registreeritud vaktsiini Jynneos, millest Eestisse jõudis 1400 doosi.

„Euroopas on ligemale 17 000 haigusjuhtumit ja see arv kasvab jätkuvalt. Euroopa peab oma kodanike kaitsmiseks tõhustama meetmeid ahvirõugete vastu ning esimesed meetmed Euroopa Liidu tasandil on olnud kiired – Euroopa Komisjoni tervisevalmiduse ja reageerimise amet (HERA) ostis kõikidele liikmesriikidele kokku üle 160 000 vaktsiinidoosi, seda esmakordselt Euroopa Liidu eelarve abil,“ ütles Euroopa Komisjoni tervise ja toiduohutuse volinik Stella Kyriakides. 

Ametliku hinnangu Eesti vaktsiinikoguste vajaduse kohta andsid infektsiooniarstid ja sotsiaalministeeriumi juures tegutsev immunoprofülaktika komisjon.