„Koroonapandeemia ajal nägime, kuidas riigid suutsid enda tegevuse ümber mõtestada ja kuidas Euroopa Liidu üleselt suudeti ühtseid lahendusi, sh digilahendusi, leida. Nüüd seisneb järgmine samm selle mõistmises, et missuguseid andmeid me kogume, kuidas kogume ning mis kõige tähtsam – kuidas neid analüüsida ja kasutada ravimiarenduses ning patsientide paremaks raviks võimalikult hästi. Samuti on oluline näha ja leida üles need kohad, kus andmepõhisus aitab süsteemi tervikuna tõhustada.“

Võtmesõnaks on koostöö

Foorumil rõhutati korduvalt, et andmete targa kasutamise ja kogumise kõrval on äärmiselt oluline märksõna ka koostöö – koostöö nii sektori sees eri osa- ja huvipoolte vahel, aga ka valitsuses eri ministrite vahel.  

Roche’i Sloveenia strateegilise terviseinnovatsiooni juht Janko Burgar sõnas, et valitsuse prioriteet tervikuna peaks olema see, kuidas tervishoiusektoris targalt investeerida ning kuidas teha nii, et eestlased oleksid kauem terved ning tööturul aktiivsed. „Tervishoid on ausalt öeldes riigile strateegiliselt liiga oluline, mistõttu peaksid selles valdkonna väljakutsete lahendamises lööma kaasa nii rahandusminister, aga ka majandusminister ja haridusminister,“ sõnas ta.  

Amgeni Soome ja Baltikumi juht ning Soome ravimitootjate liidu juht Niilo Färkkilä toetas seda mõtet ja tõi välja, et Soomes nähakse tervishoidu poliitiliselt kõrge prioriteedina ning erinevad ministeeriumid teevad ka ühiselt tervishoiuväljakutsete lahendamiseks koostööd. „Võrreldes Eestiga on Soomes tervishoid valitsuse tasandil palju kõrgem prioriteet ning selle üle arutletakse ka oluliselt rohkem.“

Kas solidaarsuse põhimõte on komistuskivi?

Terviseminister Riina Sikkut ütles foorumil, et Eesti ei ole leidnud tervishoiusüsteemi rahastamisele häid lahendusi, sest selle arutelu iseloom on ikka ja alati olnud ideoloogiline.

„Eesti on seni alati lähtunud solidaarsuse põhimõttest ja mitte sellest, et inimesel, kel on rohkem raha, saab paremaid teenuseid või et kel on hea tööandja, kes suudab oma töötaja eest rohkem maksu maksta, saab seeläbi paremaid tervishoiuteenuseid. Kuniks me ei lepi aga üldiselt kokku põhimõttes, et kõigil on õigus heale tervishoiule ja selle teenustele, ei liigu me ka ühiskonnana edasi,“ sõnas Sikkut. Peale selle on viimased 30 aastat olnud Eesti riigi prioriteetides haridus, kultuur ja riigikaitse, kuid mitte tervishoid. 

Foorumil toimunud ühistes aruteludes toodi võimalike süsteemisiseste muutustena konkreetsemalt välja näiteks väiksemas mahus teenusepõhiselt tulemuspõhisele rahastusele üleminekut, tööandja maksuvaba tervise- ja spordikulutuste hüvitise piirmäära tõstmist 400-lt eurolt 1000-le eurole ning andmepõhisust – nii andmete standardiseerimist, süsteemide ühtlustamist (kõikidele Eesti haiglatele üks IT-süsteem) kui ka seadusandluses vajalike muudatuste tegemist, et terviseandmeid oleks tervishoiuasutuste vahel võimalik lihtsamalt ja kiiremalt vahetada.  

Samuti leiti, et alkoholi- ja tubakaaktsiisist tulev raha ning tulevikus ka võimalik suhkrumaksust saadav tulu võiks minna otse tervisekassa eelarvesse. Lisaks arutleti ka võimaluse üle tõsta sotsiaalmaksu sisse kuuluvat ravikindlustuse osa (13%) paari protsendi võrra.