Uudis

Eksperkomisjon koroonavaktsiini tõhustusdooside tegemiseks praegu veel vajadust ei näe

Teadusnõukoja juht ja Tartu Ülikooli viroloogiaprofessor Irja Lutsar.Foto: Tartu Ülikool

Tõhustusdooside tegemiseks ehk revaktsineerimiseks ekspertkomisjon praegu veel vajadust ei näe, aga lisanduvaid andmeid haiglaravi vajaduse, vaktsineeritute haigestumise ja kolmanda vaktsiinidoosi mõju kohta jälgitakse pidevalt.

Teisipäeval kogunenud riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon arutas COVID-19 vastase vaktsineerimise, sh tulevase võimaliku revaktsineerimisega seotud küsimusi. Ekspertide hinnangul tuleb raskete COVID-19 haigusjuhtude ja seeläbi tervishoiusüsteemi ülekoormuse ennetamiseks keskenduda jätkuvalt veel vaktsineerimata inimeste vaktsineerimisele.

„Ekspertkomisjon leidis üksmeelselt, et praegu peame keskenduma ennekõike veel vaktsineerimata inimeste, nende hulgas eriti vanemaealiste vaktsineerimisele. Need on inimesed, kes kõige suurema tõenäosusega võivad nakatumisel haigestuda raskelt ja vajada haiglaravi. Seejuures nakatub vaktsineerimata inimene neli korda sagedamini ja satub haiglasse 8-10 korda sagedamini kui täielikult vaktsineeritu,“ ütles immunoprofülaktika ekspertkomisjoni liige prof Irja Lutsar.

„Tõhustusdoosidega alustamiseks ekspertkomisjoni hinnangul praegu veel piisavalt teadusandmeid ei ole. Näeme, et COVID-19 vastaste vaktsiinide tõhusus raske haiguskulu ennetamisel on jätkuvalt väga hea – 90 protsenti ja rohkem. Ekspertkomisjon koguneb teemat uuesti arutama septembri teises pooles pärast täiendavate teadusandmete avaldamist ja Eesti oma andmete põhjalikumat analüüsi,“ lisas Lutsar.

Ettevalmistused revaktsineerimiseks käivad

Sotsiaalministeerium on kirjeldanud neli võimalikku revaktsineerimise stsenaariumi. Stsenaariumites nähakse ette võimalust, et tekib vajadus revaktsineerida kõiki juba vaktsineeritud inimesi alates 12 kuu möödumisest vaktsineerimise lõpetamisest või et täiendavat vaktsiinidoosi vajab piiratum grupp inimesi sõltuvalt immuunvastuse püsimisest või kõik mõne konkreetse vaktsiiniga vaktsineeritud inimesed.

Nn kolmandate dooside puhul soovitab komisjon eristada lisadoose ja tõhustusdoose. Lisadoose vajavad vaktsineerimiskuuri lõpetamiseks tõsise immuunpuudulikkusega inimesed, kellel ei teki kahe doosiga (Jansseni vaktsiini puhul ühe doosiga) vaktsineerimise järel piisavat kaitset, nt elundsiirdamisega haiged või pahaloomuliste kasvajatega inimesed, kes on immuunsupresseerival ravil. Tõhustusdoosi võivad vajada immuunsuse nõrgenemise tõttu teatud ajaperioodi möödudes kõik vaktsineerimiskuuri läbinud inimesed.

Ekspertkomisjon peab oluliseks jätkata ettevalmistusi nii lisadooside kui tõhustusdooside manustamisega alustamiseks. Soovituse immuunpuudulikkusega inimestele lisadooside manustamise kohta saab anda pärast täiendavate teadusandmete laekumist septembris. Tõhustusdoosi tegemisega alustamiseks kogu elanikkonnas pole seni veel piisavalt teadusandmeid. Samuti pole seni veel Euroopa Ravimiametis Euroopa Liidu müügiloa taotlemise protsessi alustatud ühegi vaktsiinitootja tõhustusdoosi kohta.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.