Uudis

Elundidoonorluse tahteavalduste täitnute arv on ühe kuuga kasvanud 20 protsenti

Eestis on hetkel ligi 70 raske elundipuudulikkusega inimest, kes vajavad elundisiirdamist.Foto: Shutterstock

Novembri keskel alanud elundidoonorluse kampaania „Elu pärast” vältel on digiloos elundite loovutamise tahteavalduse täitnud inimesi lisandunud veidi üle 4700, mis tähendab üle 20-protsendilist kasvu võrreldes kampaaniaeelse seisuga.

„Tervisekassa korraldatud meediakampaania toel toimunud 20-protsendiline kasv elundidoonorluse tahteavalduse täitnute seas ilmestab, et inimeste toetus elundite loovutamisele on suur. Samas on meil veel pikk tee minna, et saavutaksime 2025. aastaks seatud eesmärgi jõuda tahteavalduste täitnute arvuga 10%-ni elanikkonnast,” tõdeb Tartu Ülikooli Kliinikumi transplantatsioonikeskuse direktor dr Virge Pall.

Kui hetkel on kokku täitnud tahteavalduse 27 100 inimest, siis eesmärgi täitmiseks on oluline, et kolme aasta jooksul täidaks tahteavalduse veel vähemalt 77 000 inimest. 

„Meil on hea meel näha, et inimesed on hakanud pöörama rohkem tähelepanu elundidoonorlusele, väärtustavad elundidoonorlust kui hindamatut heategu ning mõistavad nii enda kui lähedaste rolli selles protsessis. Kahjuks jääb tihti viimane samm astumata ehk tahteavaldus täitmata,” selgitab dr Pall.

„Protsendi tõstmine pole küll eesmärk iseeneses, kuid on oluline, et tahteavalduse täitnud inimesi oleks piisavalt, et abivajajad saaksid võimaluse elada ja raskel hetkel ei peaks lahkunu eest elundidoonorluse otsuse tegemine langema leinavate lähedaste õlgadele,” lisab dr Pall. 

Elektroonilise tahteavalduse täitmine on lihtne – kõik täisealised inimesed saavad seda teha patsiendiportaalis, menüüst tuleb valida tahteavaldused ning märkida oma otsus – kas nõusolek või keeldumine – ning kinnitada see digiallkirjaga. „Allkirjastatud tahteavaldust saab digiloos alati muuta, kuid kindlasti tuleks oma otsusest anda teada ka lähedastele,” tuletab dr Pall kõigile meelde.

Raske elundipuudulikkusega patsientide elude päästmiseks ei ole muud alternatiivi kui elundite siirdamine. Eestis on hetkel ligi 70 raske elundipuudulikkusega inimest, kes vajavad elundisiirdamist. Ühel organidoonoril on võimalik kinkida uus elu kuni kaheksale inimesele.

Tahteavalduse kudede ja elundite surmajärgseks loovutamiseks võib teha iga inimene. Inimese vanus ega haigused ei ole tahteavalduse täitmisel takistuseks. Elundi siirdamise võimalikkuse otsustab pärast isiku surma igal konkreetsel juhul vastava eriala arst.

Kui isik pole eluajal oma tahet väljendanud, on raviasutus kohustatud võimaluse korral välja selgitama surnud isiku sellekohase tahte isiku lähedastelt.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.