„Meil on hea meel näha, et inimesed on hakanud pöörama rohkem tähelepanu elundidoonorlusele, väärtustavad elundidoonorlust kui hindamatut heategu ning mõistavad nii enda kui lähedaste rolli selles protsessis. Kahjuks jääb tihti viimane samm astumata ehk tahteavaldus täitmata,” selgitab dr Pall.
„Protsendi tõstmine pole küll eesmärk iseeneses, kuid on oluline, et tahteavalduse täitnud inimesi oleks piisavalt, et abivajajad saaksid võimaluse elada ja raskel hetkel ei peaks lahkunu eest elundidoonorluse otsuse tegemine langema leinavate lähedaste õlgadele,” lisab dr Pall.
Elektroonilise tahteavalduse täitmine on lihtne – kõik täisealised inimesed saavad seda teha patsiendiportaalis, menüüst tuleb valida tahteavaldused ning märkida oma otsus – kas nõusolek või keeldumine – ning kinnitada see digiallkirjaga. „Allkirjastatud tahteavaldust saab digiloos alati muuta, kuid kindlasti tuleks oma otsusest anda teada ka lähedastele,” tuletab dr Pall kõigile meelde.
Raske elundipuudulikkusega patsientide elude päästmiseks ei ole muud alternatiivi kui elundite siirdamine. Eestis on hetkel ligi 70 raske elundipuudulikkusega inimest, kes vajavad elundisiirdamist. Ühel organidoonoril on võimalik kinkida uus elu kuni kaheksale inimesele.
Tahteavalduse kudede ja elundite surmajärgseks loovutamiseks võib teha iga inimene. Inimese vanus ega haigused ei ole tahteavalduse täitmisel takistuseks. Elundi siirdamise võimalikkuse otsustab pärast isiku surma igal konkreetsel juhul vastava eriala arst.
Kui isik pole eluajal oma tahet väljendanud, on raviasutus kohustatud võimaluse korral välja selgitama surnud isiku sellekohase tahte isiku lähedastelt.