Terviseameti peadirektori asetäitja Ragnar Vaiknemetsa selgitusel jagatakse toetust sihtfinantseerimislepingute alusel arvestusega, et haiglad ja kiirabid viivad hanked läbi hiljemalt 2023. aasta lõpuks. „Toetuse saamises osalemise eeldus on elutähtsa teenuse osutaja staatus ja terviseametiga kooskõlastatud investeeringuvajadused,“ täpsustas Vaiknemets sihtfinantseerimises osalemise peamisi kriteeriume.

Haiglate liidu juht Urmas Sule väljendas veendumust, et tervishoiusektori elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamiseks täiendavate vahendite eraldamine on ülimalt vajalik ja õigeaegne samm. „Kindlasti tuleb arvestada realiseerimisele minevate projektide keerukusega ja leida võimalusi sarnaste tegevustega jätkamiseks ka järgnevatel aastatel,“ kommenteeris dr Sule.

Lähtuvalt tunnustatud meditsiinipraktikast peab elutähtsat teenust osutav haigla tagama vähemalt erakorralise meditsiini, anestesioloogia-, kirurgilise ravi, intensiivravi- ja verekabineti teenuse toimimise. Samuti on vaja ülal hoida vältimatu abi jaoks vajalikku diagnostika- ja laborivõimekust.

Kaugem eesmärk on planeerida taristut nii, et kõik elutähtsat teenust osutavad 20 haiglat ja 10 kiirabipidajat on iseseisvalt ja katkematult toimepidevad vähemalt 72 tundi kogu patsiendi raviteekonnal. Selline lähenemine annab kriitiliste teenuse lõikes paindlikkust, kus on võimalik laiendada teenuseid kogu raviasutuse ulatuses ja väheneb risk, et kriisides keegi jääks ilma vältimatu abita.

Rahastuse katteallikad on COVID-19 tõrjega seotud kasutamata eelarvevahendid.