Dr Novaki sõnul oli tegu mitme erineva sündmusega ja patsiendid saabusid päeva jooksul. Seal oli näiteks õnnetusjuhtum ehitusel, kus kahe inimese tellingutelt kukkumisega kaasnesid rasked traumad. Veidi hiljem saabus liiklusõnnetuses kannatanu, seejärel kõrgelt kukkunud mees, siis mootorrattur, kes sõitis teelt välja ja vajas kiiret operatsiooni. Seejärel taas kõrguselt kukkunud noormees, kes jäi raskete vigastustega haiglaravile. Lisaks toodi 16-aastane noormees, kes oli kukkunud mootorrattahüppel. Regionaalhaigla on piirkondlik traumakeskus, kes selliste juhtumitega tegeleb ja need traumad vajavad kohest abi, olles kõrgeim prioriteet EMOs. 

Haigla toimepidavusplaan tagab ka masskannatanute situatsioonide lahendamise. Selliste olukordade jaoks on tegevusplaanid, mida polnud põhjust teisipäeval käivitada. Selles olukorras piisas triaažist, mis hindas iga patsiendi seisundit.

Olukordades, kus on vaja lisapersonali, kutsutakse inimesed kodunt välja, kui on vaja lisaruumi, on haiglas ka selleks võimalused – näiteks on Regionaalhaigla aatriumi võimalik vajadusel lisada voodikohti. Sellises olukorras saab juba ühe tunniga oluliselt suurendada haigla võimekust. Need tegevused alustatakse, kui terviseameti poolt muudetakse valmisolekutaset, millega paratamatult kaasneb ravistandardi muutmine. Teisipäeval sellist olukorda ja vajadust ei olnud. Dr Novaki sõnul ei vasta tõele väide infosulust – Tallinna kiirabi välijuht oli temaga otsekontaktis, samuti toimus suhtlus terviseameti kriisivalveisikuga.

Kriitiliste olukordade hindamiseks on haiglal toimiv protsess, vajadusel käivitatakse vastav tegevusplaan, nii ka edaspidi. Tegu polnud uue olukorraga, vaid seda on aastaid aeg-ajalt esinenud. Dr Novaku sõnul on probleemi lõplikuks lahendamiseks vaja koostööd ja keskset juhtimist vähemalt piirkondlikul tasemel patsientide teekondade parimaks toimimiseks. Tallinna tervishoiuasutuste liitmine võiks olla üks samm lahenduse suunas.