Tartu Ülikooli teadlased koostöös Cambridge’i Ülikooli kolleegidega on esmakordselt leidnud ja järjestanud tavaliselt huuleohatist ehk külmaville põhjustava herpeseviiruse vanad genoomid. Selle viirusega on maailmas praegu nakatunud umbes 3,7 miljardit inimest.
Viimased uuringud näitavad, et huuleherpest põhjustava viiruse tüvi HSV-1 tekkis praegu tuntud kujul umbes viis tuhat aastat tagasi pärast suurt pronksiaja rännet Euraasia stepialadelt Euroopasse. Selle tulemusena tõi rahvastiku kiire kasv kaasa nakkuse leviku.
Ajakirjas Science Advances avaldatud uuringu autorite sõnul võis huuleherpese vohamine pronksiajal langeda kokku idast sisse toodud uue kultuuritava – romantilise ja seksuaalse iseloomuga suudlemise – tulekuga.
“Huuleohatis on kogu elu peremeesorganismis peidus ja edasi kandub ta ainult huulte otsesel kokkupuutel. Mutatsioonid toimuvad aeglaselt sajandite ja aastatuhandete jooksul. Et teada saada, kuidas niisugused DNA-viirused arenevad, peame uuringutega minema kaugele minevikku,” ütles vastutav autor Charlotte Houldcroft Cambridge’i Ülikoolist.
Kõge taga on suudlemine?
Seni olid varaseimad geneetilised andmed herpese kohta olemas aastast 1925. Nüüd aga õnnestus teadlasrühmal leida viirus tuhande aasta pikkusel ajavahemikul surnud nelja inimese säilmetest ja eraldada hambajuurtest viiruse DNA. Sageli ägeneb herpes koos suuinfektsiooniga: vähemalt kahel uuritud muistsel inimesel oli igemehaigus ja kolmas suitsetas tubakat.
Vanim leid pärines Venemaal Uurali mägedest välja kaevatud täiskasvanud mehelt, kelle säilmed pärinevad nooremast rauaajast umbes 1500 aastat tagasi. Kaks järgmist olid elanud Ühendkuningriigis Cambridge’is: üks neist oli 6.–7. sajandil pKr surnud naine, teine oli 14. sajandi lõpus maetud noormees, kellel oli raske mädane hambapõletik. Hiliseim leid saadi Hollandis välja kaevatud noorelt täiskasvanud mehelt, kes oli kirglik savipiibu suitsetaja ja tapeti tõenäoliselt 1672. aastal, mil prantslased ründasid tema Reini-äärset koduküla.