Suitsiidikatsete hulk kasvab ennekõike noorte hulgas

Enesetappude ja enesetapukatsete ülevaateraportist selgub, et enesetappude arv 21. sajandi Eestis näitab langevat trendi. Ehkki mõnedel aastatel on esinenud väiksemaid üles-alla kõikumisi, pole enesetappude arv viimase 20 aasta jooksul kordagi mitu aastat järjest tõusnud. Kõige suurem enesetappude arv on viimaste kümnendite jooksul olnud aastal 2001 (n=400) ning kõige vähem hukkus suitsiidi tõttu inimesi aastal 2016 (n=186).

2020. aastal suri suitsiidi läbi 210 inimest (suitsiidikordaja 100 000 elaniku kohta oli 15,9). Samas esineb enesetapukatseid Eestis vähemalt kümme korda sagedamini kui enesetappe. Nendele lisanduvad veel ka need juhtumid, mis meditsiinisüsteemi vaatevälja ei jõua ning jäävadki registreerimata. Enesetapukatsete kordaja on oluliselt tõusnud ning see on eriti märgatav nooremates vanusgruppides.

Üheks suitsiidi riskiteguriks on sugu. Suitsiide esineb meeste hulgas 4-5 korda sagedamini kui naiste hulgas. Kui naiste puhul on suitsiidikordaja 6,1, siis meestel 24,1. Seejuures on nooremates vanusgruppides kuni 24. eluaastani naistel enesetapukatse kordaja oluliselt kõrgem kui meestel, kuid täisealiste vanusgruppides on enesetapukatse kordaja kõrgem meestel.

Suitsiidide ja suitsiidi katsete osas esineb vanuseline erinevus. Suitsiidide tase on keskmisest kõrgem 20-29-aastaste ning üle 55-aastaste vanusegruppides, kuid suitsiidikatseid esineb kõige enam 15-19-aastaste hulgas.

Tähelepanu väärivaid aastasisese sesoonsuse mustreid Eesti suitsiidistatistikas välja tuua ei saa ning kõikumised tunduvad olevat pigem juhuslikku laadi, kuid 2020. aastal näitas suitsiidikõver kalendrikuude lõikes pisut kõrgemat taset mais ja augustis. Enesetapukatsete osas eristus noortel (vanusgrupis 0-17) kõrgem enesevigastuste tase maikuus.

Võrdluses teiste WHO Euroopa regiooni riikidega on Eesti suitsiidide taseme poolest 13. kohal.

Märkamine ja tegutsemine võib päästa elu 

Suitsiidikäitumise ennetamiseks on vaja esmalt suitsiidiriskiga inimest märgata, tema jaoks olemas olla ja teda hinnanguvabalt kuulata ning lõpuks leida talle abivõimalused, mis aitavad kriisist elusa ja tervena ning loodetavasti ka vaimselt tugevama ja vastupanuvõimelisena välja tulla. Seda on lihtne öelda, kuid mõnikord raske teostada, kuid ilma tegutsemata ei pruugi suitsidaalse inimese jaoks olla abi piisav. Ära oota! Tee midagi!

Nii nagu kunstlik hingamine või Heimlich’i võte toimivad füüsilise tervise akuutsete probleemide korral, on ka vaimse tervise ja suitsiidikäitumise ennetamise valdkonnas tööriistu ja esmaabi võtteid, mis võivad kellegi jaoks olla elupäästva toimega.

Näiteks on üks selline kolmest elupäästvast oskusest koosnev noortele suunatud tööriist KVS – küsi, veena, suuna (ingl k QPR – question, persuade, refer). See tähendab, et tuleb esiteks küsida inimeselt suitsiidi kohta, teiseks veenda inimest abi otsima ning kolmandaks suunata inimene vajaliku abi juurde.

Küsi:

• Planeeri sobiv aeg ja koht, et rahulikult küsida
• Püüa jääda inimesega kahekesi, leia privaatne ruum
• Varu piisavalt aega, et inimest kuulata (vähemalt tund), kiirustada ei tohiks
• Alusta kaudsemate küsimustega elutüdimuse ja lootusetuse tunde kohta, jaga oma tähelepanekuid tema käitumisest
• Liigu edasi otseste küsimusteni suitsiidimõtete kohta.
• NB! Suitsiidimõtete kohta küsimine ei suurenda suitsiidiriski

Veena:

• Alusta kuulamisest, see on parim kingitus suitsiidikriisis inimesele
• Pühenda teisele inimesele kogu oma tähelepanu
• Hoia enda hirmud ja mured tagaplaanil
• Ära sega jutule vahele
• Ära kiirusta hinnangute ega hukkamõistuga
• Kui inimene keeldub abist, ära loobu teda toetamast, hoia sidet ja veena uuesti
• Vähenda riski, tee suitsiidi sooritamine raskeks, näiteks piira ligipääsu suitsiidivahenditele
• NB! Isegi kui veenmine kohe ei õnnestu ja inimene saab pahaseks, siis parem on omada vihast kui surnud sõpra või pereliiget

Suuna:

• Parim viis on inimene aktiivselt abi juurde viia, mitte ainult soovitada pöörduda
• Hea on tema eest visiit kokku leppida ja esimesele visiidile kaasa minna
• Kui sa ei tea ühtegi vaimse tervise spetsialisti, võid alustada mõnest abitelefonist või perearstist. Akuutse kriisi korral helista 112

Kui tegemist on pakilise murega, pöördu nõuandeliinidele:

• Lasteabi: tel 116111 (24h) või lasteabi.ee
• Vaimse tervise nõustamise tugiliin: tel 660 45 00
• Ohvriabi: tel 116006 (24h)
• Eluliin: igapäevaselt kl 19–07 tel 6558 088
• Hingehoid: tel 116 123 (24h)
• Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tallinnas: 6172 650 (24h)