Uudis

Eriolukorra alguses oli inimeste huvi videosilla vahendusel perenõustamise vastu leige, ajas muutus suuremaks

Foto: Andrea Piacquadio/ Pexels

Eesti pereteraapia ühingu sõnul ei ole statistika puudumise tõttu võimalik vastata küsimustele, kas eriolukorra ajal kasvas pereteraapiast huvitatud inimeste hulk ning millised on olnud peamised murekohad, mille osas on pereterapeuditelt nõu soovitud.

Isiklikule kogemusele tuginedes tõdes ühingu esimees, et kui eriolukorra alguses ei soovitud seansse videosilla teel jätkata, siis olukorra kulgemisel näidati distantsilt nõustamise vastu üles suurenenud huvi.

Eriolukorra lõppemise järgselt soovitakse perenõustamist kabinetis

Eesti pereteraapia ühingu esimehel, kes on ka ise kliiniline psühholoog-psühhoterapeut, Jelena Põldsammel on viimasel ajal olnud palju lisatööd dokumentatsiooni koostamise ja kriisikoosolekude näol.

Geeniuse esitatud küsimuste peale, mis puudutasid pereteraapiat, jääb ta üsna napisõnaliseks, kuna tõdeb, et puudub statistika, millega saaks võrrelda pereteraapia seisu enne eriolukorda ning selle ajal.

Seetõttu tugineb ta enda ning mõne oma kolleegi kogemustele, millest nähtub, et eriolukorra alguses ei olnud kliendid videosilla vahendusel perenõustamisest väga huvitatud.

“Kogemus seisneb selles, et paljud terapeudid tegid vastuvõtte videosilla teel. Ajas on toimunud muutus – kui eriolukorra alguses inimesed ei soovinud jätkata seansse videosilla teel siis hiljem on avaldanud järjest rohkem soovi kohtumiseks distantsil. Nüüd kui eriolukord on lõppenud, soovib mõni inimene kohtuda siiski videosilla kaudu natuke pikemalt,” ütles ta.

Eriolukorra lõppemise järgselt on Põldsamme kinnitusel enamik kliente väljendanud soovi kabinetis kohtumiseks.

Perenõustamise üheks riskigrupiks on tervishoiutöötajad

Kuidas on eriolukord perede suhteid mõjutanud sõltub sellest, milline oli suhe enne eriolukorda.

“Kui peredes on kriisieelneval ajal on olnud kroonilisi seisundeid siis pered kogevad kriisiajal mõõduka või kõrge tasemega stressi. Samas kui suhted enne kriisi olnud tugevad ja toetavad siis kriisi ajal leiab see tõestust. Iga muutusega kaasneb ärevuse tõus seega soodustavad pereterapeudid inimeste ärevusega toimetulekut ja parimate lahendusteni jõudmist. Pered on silmitsi uue olukorraga ja see nõuab neilt paindlikkust ja head kohanemisvõimet,” sõnas Põldsamm.

Tema sõnul on üks osa tööst ka psühhohariduslik ning sel puhul sõltub töö sellest millises olukorras pere on seoses kriisiga.

“Üks riskigrupp on meditsiinisüsteemi töötajad, kes lähevad igapäevaselt tööle kus on risk nakatuda, ja nende pered. Teine grupp on pered, kus on kroonviirusesse haigestunud liikmeid ja kolmas grupp kui peres on kroonviiruse tõttu surnud inimesi, siis tuleb tegeleda ka leinaga,”.

Üleskutse

Aita meil podcaste teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan Autotundi Toetan Restarti Kuulan saateid

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.