Eesti pereteraapia ühingu sõnul ei ole statistika puudumise tõttu võimalik vastata küsimustele, kas eriolukorra ajal kasvas pereteraapiast huvitatud inimeste hulk ning millised on olnud peamised murekohad, mille osas on pereterapeuditelt nõu soovitud.

Isiklikule kogemusele tuginedes tõdes ühingu esimees, et kui eriolukorra alguses ei soovitud seansse videosilla teel jätkata, siis olukorra kulgemisel näidati distantsilt nõustamise vastu üles suurenenud huvi.

Eriolukorra lõppemise järgselt soovitakse perenõustamist kabinetis

Eesti pereteraapia ühingu esimehel, kes on ka ise kliiniline psühholoog-psühhoterapeut, Jelena Põldsammel on viimasel ajal olnud palju lisatööd dokumentatsiooni koostamise ja kriisikoosolekude näol.

Geeniuse esitatud küsimuste peale, mis puudutasid pereteraapiat, jääb ta üsna napisõnaliseks, kuna tõdeb, et puudub statistika, millega saaks võrrelda pereteraapia seisu enne eriolukorda ning selle ajal.

Seetõttu tugineb ta enda ning mõne oma kolleegi kogemustele, millest nähtub, et eriolukorra alguses ei olnud kliendid videosilla vahendusel perenõustamisest väga huvitatud.

“Kogemus seisneb selles, et paljud terapeudid tegid vastuvõtte videosilla teel. Ajas on toimunud muutus – kui eriolukorra alguses inimesed ei soovinud jätkata seansse videosilla teel siis hiljem on avaldanud järjest rohkem soovi kohtumiseks distantsil. Nüüd kui eriolukord on lõppenud, soovib mõni inimene kohtuda siiski videosilla kaudu natuke pikemalt,” ütles ta.

Eriolukorra lõppemise järgselt on Põldsamme kinnitusel enamik kliente väljendanud soovi kabinetis kohtumiseks.