Enim suurenes osalusmäär emakakaelavähi sõeluuringu puhul

Emakakaelavähi sõeluuringule kutsutakse 30–65-aastaseid naisi iga viie aasta järel, kui neil ei ole eelneva viie aasta jooksul diagnoositud emakakaelavähki. 2023. aastal oli emakakaelavähi sõeluuringule kutsutavaid naisi kokku 73 824, kellest testi tegi 47 221 ehk 64%. Aasta varem oli emakakaelavähi sõeluuringu osalusmäär 58,2%. Osalusmäär on seega tõusnud 5,8% võrra.

Kõige kõrgem oli emakakaelavähi sõeluuringu osalus 2023. aastal 40‑aastaste naiste seas (68,7%), madalaim (50,8%) aga 65-aastaste naiste seas. Maakondade arvestuses oli suurim osalus Saare (70,9%), Tartu (69,5%), Põlva (68,2%) ja Pärnu (67,1%) maakonnas. Vähem osalesid emakakaelavähi sõeluuringul Ida-Virumaa (48,8%) ja Valgamaa (58,9%) naised. Osalusmäära kasv oli võrreldes 2022. aastaga suurim Põlva ja Viljandi maakonnas, vastavalt 10,6 ja 9,5 protsendipunkti.

„Emakakaelavähi sõeluuringu osalusmäära aitas tõsta kodutestimine, mida pakuti möödunud aasta teises pooles neile, kes polnud selleks ajaks veel sõeluuringule jõudnud. Kodutestimise kasuks otsustas ligi 5000 naist (üle 10% sõeluuringul osalenud naistest) ning kodutestimine oli populaarne nii nooremate kui ka vanemate naiste seas,“ märkis TAI vanemanalüütik Reeli Hallik.

Kodutesti said soovijad tellida internetipõhisest tellimiskeskkonnast, viies maakonnas oli võimalik test kätte saada apteegist. Kodutesti kättesaamise võimalus apteegist on märkimisväärselt suurendanud sõeluuringu osalust Ida-Virumaal. Hallik lisas, et kodutest on usaldusväärne viis sõeluuringu tegemiseks, ja tänavu saavad kõik sihtrühma kuuluvad naised kodutesti teha juba alates aasta algusest.

Soolevähi osalusmäär tõusis esmakordselt üle 60%

Soolevähi sõeluuringule kutsutakse mehi ja naisi vanuses 60–68 aastat iga kahe aasta järel, kui neil ei ole varem diagnoositud soolevähki ega ole käinud varem sõelkoloskoopia uuringul.

Kokku oli 2023. aastal soolevähi sõeluuringule kutsutud 82 262 meest ja naist, kellest uuringul osales 49 706 ehk 60,4% (aasta varem 54,9%). Osalusmäär on seega tõusnud 5,5% võrra ja kokkuvõtvalt on osalemismäär tõusnud nii meeste kui ka naiste seas ja kõigis maakondades. Maakondadest oli suurim osalus Võru (73,5%) ja Tartu (70,4%) maakonnas.

Kuigi naiste osalusmäär on meeste omast endiselt ligi 10% võrra kõrgem (2023. aastal naistel 65% ja meestel 54,7%), siis 2023. aasta andmed näitavad, et osalusmäära tõus varasema aastaga võrreldes on olnud suurem just meeste hulgas – kõige enam Viljandi, Võru ja Saare maakonnas. Naiste hulgas oli osalusmäära suurim tõus Hiiu, Saare ja Valga maakonnas.

Rinnavähi sõeluuringu osalusmäär jätkas tõusu

Rinnavähi sõeluuringule oodatakse iga kahe aasta järel 50–68-aastaseid (alates 2024. aastast lisaks ka 70- ja 74-aastaseid) naisi, kellel ei ole viimase viie aasta jooksul diagnoositud rinnavähki ja kes ei ole käinud mammograafia uuringul eelneva 12 kuu jooksul.

Eelmisel, 2023. aastal, oodati rinnavähi sõeluuringule 90 399 naist, kellest uuringule tuli 58 282 ehk 64,5% uuringule kutsututest (2022. aastal 62,6%). Osalusmäär on seega tõusnud 1,9% võrra. Kõige kõrgem osalus oli 2023. aastal 50-aastaste naiste seas – 69%. Madalaim osalus (61,8%) oli 66-aastaste naiste seas.

Maakondadest oli kõrgeim osalus Saare maakonnas (74%), Jõgeva maakonnas (72,5%) ning Järva maakonnas (71,4%). Ka Põlvamaa ületas rinnavähi sõeluuringu osalusmäära soovitusliku 70% piiri (71,1%). Vähem osalesid sõeluuringul Ida-Virumaa, Harjumaa, Valgamaa ja Tartumaa naised (osalusmäärad vastavalt 57,9%, 62,5%, 64,1% ja 65,3%). Jätkub trend, et nendes maakondades, mida külastab mammograafiabuss, on osalusmäär märgatavalt kõrgem kui seal, kus on olemas ka aastaringne võimalus mammograafiauuringu tegemiseks tervishoiuasutuses.

Vähi sõeluuringute osalusmäär on siiski soovituslikust tasemest madalam

Eesmärk on, et sõeluuringute osalusmäär oleks vähemalt 70% – teadusuuringutele tuginedes on see protsent vajalik selleks, et vähki haigestumus ja suremus väheneksid.

„Statistikat vaadates näeme, et mõnes maakonnas on 70% juba kätte saadud. Eriti usinalt käivad sõeluuringul Saaremaa elanikud – seal ulatub nii emakakaela- kui ka rinnavähi skriiningu osalusmäär üle 70%. Kõige madalamad osalusmäärad on aga Ida-Virumaal, kus kõigi kolme sõeluuringu osalusmäärad jäävad 50% kanti,“ kirjeldas tervisekassa andmeanalüütik Ksenia Niglas.

Põhjuseid, miks sõeluuringul ei osaleta, on mitmeid. Tervisekassa sõeluuringute teenusejuhi Maria Suurna sõnul on levinuim arvamus, et kui kaebuseid ei ole, pole tarvis uuringust osa võtta.

„Tegelikult on sõeluuring aga eelkõige mõeldud just tervetele, ilma kaebuste ja sümptomiteta inimestele. Suuremale osale annab sõeluuringul osalemine lihtsalt meelerahu, et nende tervisega on kõik korras. Teistel juhtudel õnnestub aga vähieelne seisund või vähk avastada võimalikult vara, mil haigus on veel kergemini ravitav,“ märkis Suurna. „Suures pildis näeme aga, et sõeluuringutel osalemine on kasvutrendis ning on suur rõõm, et inimesed oma tervisele üha rohkem tähelepanu pööravad,“ lisas ta.