Uudis

Ettepanek: tulevikus võiks ka haiguslehe ajal osaliselt töötada

Tulevikus võiks töötamine olla lubatud alates haiguslehe 61. päevast osakoormusega või kergemates ülesannetes.Foto: Shutterstock

Sotsiaalministeerium teeb ettepaneku töötada välja süsteem, mis võimaldaks kahest kuust pikema haiguslehe ajal osalise koormuse või kergemate tööülesannetega töötamist jätkata. See annaks inimesele võimaluse hoida sidet tööeluga ning ennetada püsiva töövõimetuse kujunemist.  

Koostöös mitmete meditsiinierialade esindajate ning sotsiaalpartneritega tehtud analüüsis leiti, et kõige tõhusam ja inimese tervise taastumist toetavam lahendus on lubada osalist töötamist pärast 60. haiguslehe päeva ning tagada sel ajal ligipääs toetavatele tööturuteenustele.

“Täna ei ole haiguslehe ajal lubatud töötada isegi siis, kui inimene seda soovib, selleks endas jõudu tunneb ja ka raviarst seda võimalikuks peab. Samas on hästi teada, et töö pole inimesele oluline mitte vaid rahalise toimetuleku pärast. Töö annab inimesele võimaluse olla väärikas ehk on oluline inimese füüsilisele ja vaimsele tervisele,“ ütles tervise- ja tööminister Peep Peterson.

“Tahame anda inimestele kindlustunde, et nad saavad soovi korral hoida sidet tööeluga, ennetamaks ohtu pikaajaliselt tööturult eemalduda.“ 

Järk-järguline tööle naasmine on arstide poolt tervitatav

90% pikaaegsetest haiguslehtedest väljastavad perearstid. “Kõige sagedamini vajavad inimesed pikaajalist haiguslehte trauma järgselt või vaimse tervise murede korral. Mõlemal juhul on oluline, et inimene ei jääks töölt eemale liiga pikaks ajaks,” ütles perearstide seltsi juhatuse liige Karmen Joller.

“Sageli ei olegi äkiline täiskoormusega tööle asumine inimese jaoks lihtne, mistõttu on väga tervitatav, et tööle saab naasta järk-järgult. On ka juhtumeid, kus just töökeskkond on inimese töölt eemale jäämise põhjuseks – väga oluline on paralleelselt tööle naasmisega tegeleda ka töökeskkonnaga ja leida võimalused inimese kiiremaks taastumiseks ning järgmiste pikkade haiguspuhkuste ennetamiseks,“ lisas arst.  

Kui inimene jätkab töötamist osalise tööajaga või kergemates tööülesannetes, maksab haigekassa plaani kohaselt palgavahe hüvitist. Lisaks suuremale sissetulekule (70% haigushüvitise asemel koos palgavahe hüvitamisega 100% sissetulek) inimese jaoks, oleks uus süsteem ministeeriumi arvutuste kohaselt vähem kulukas ka ravikindlustuse eelarvele.

Kui töötamise võimalust kasutaks umbes 5000 inimest, oleks hüvitiste kulu hinnanguliselt ligi 5 miljonit eurot väiksem, mida oleks omakorda võimalik kasutada raviteenuste eest tasumiseks.

Täpsemalt näeks uus skeem välja nii:

  • Töötamine võiks olla lubatud alates haiguslehe 61. päevast osakoormusega või kergemates ülesannetes, kui raviarst, vajadusel koostöös töötervishoiuarstiga, hindab seda võimalikuks.
  • Tööandja saab vajaliku info ning loob võimalusel terviseseisundile vastavad töötingimused.
  • Haiguslehe ajal saab inimene palgavahe hüvitist, vajadusel tuge töötukassalt ja ligipääsu töötamist toetavatele teenustele nagu tööalane rehabilitatsioon, tööruumide ja -vahendite kohandamine jne.

Hinnanguliselt võiks sellist võimalust kasutada aastas 5000-6000 inimest. Kahest kuust kauem on haiguslehel ligi 20 000 inimest aastas.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.