Albrehti sõnul paljuneb bakter veetemperatuuril 20-45 kraadi ning ei paljune temperatuuril alla 20 kraadi ning üle 60 kraadi. „Seetõttu on oluline, et soojaveesüsteemis oleks vee temperatuur vahemikus 50-60 kraadi ja külma vee temperatuur mitte kõrgem kui 25 kraadi, soovitavalt 20 kraadi,“ selgitas ta. Samadest vahemikest on soovitav lähtuda ka neil, kellel on oma boiler või muu olmevee soojenduse süsteem.

Lisaks temperatuurivahemikust kinnipidamisele on oluline veevärgi süsteemide korrashoidmine ja korrapärane kontrollimine. Kuivõrd haigusetekitajate levikule annab soodsa pinnase vee seiskumine, aitab bakterite vohamist vältida torustike regulaarne mehaaniline puhastamine ja läbivoolutamine.

Legionelloosi tekitaja on bakter Legionella pneumophila, mis levib jõe- ja järvevees ning muudes veekogudes, kust nad satuvad tarbevee süsteemidesse. Haigusesse nakatutakse Legionella bakterit sisaldavate mikroskoopiliste veepiiskade sissehingamisel.

Haigestumise risk on suurem mõnda kroonilist haigust põdevatel inimestel, suitsetajatel ja eakatel. Sümptomid ilmnevad üldiselt kaks kuni kümme päeva pärast nakatumist. Haigus algab tavaliselt palaviku, külmavärinate, peavalu ja lihasvaluga. Kuigi legionelloosi raviks kasutatakse antibiootikume, mis on enamikul juhtudest efektiivsed, võib haigus olla eluohtlik.