Paljud riigid suutsid vähi sõeluuringute esialgset vähenemist korvata tegevuse laiendamisega aasta teisel poolel. Ometi vähenes 2020. aastal ELi riikides rinna- ja emakakaelavähi sõeluuringute osalusmäär keskmiselt 6 protsendipunkti. Eestis vähenes osalusmäär rinna- ja emakakaelavähi sõeluuringutes aastaga keskmiselt 3 protsendipunkti. Vähi sõeluuringutes tekkinud viivitused võivad paljude vähipatsientide jaoks tähendada diagnoosi saamist haiguse hilisemas staadiumis, mis muudab ravi keerulisemaks ja vähendab ellujäämisvõimalusi.
Samuti peatati plaanilised kirurgilised protseduurid, mis tekitas patsientidel ravi mahajäämust. Võrreldes 2019. aastaga tehti ELi liikmesriikides 2020. aastal kaks miljonit plaanilist kirurgilist protseduuri (nt hallkae eemaldamise ning puusa- ja põlveliigese proteeside paigaldamise operatsioonid) vähem, mida oli kuuendiku võrra vähem võrreldes pandeemiaeelse ajaga, siis Eestis nende protseduuride arv isegi tõusis 2% võrra.
Fookusesse tõusid tervishoiusüsteemi kitsaskohad
Positiivse asjaoluna aitas eelkõige kroonilisi haigusi põdevate patsientide jaoks ravile juurdepääsu säilitada kaugvastuvõttude laiaulatuslik rakendamine 2020. aasta alguses. Oli julgustav, et valdav enamik kaugvastuvõtu teenust kasutavatest inimestest jäid teenusega rahule. Samas oli olukordi, kus kaugvastuvõtt ei täitnud oma eesmärki ning eakamate, vaesemate ja maapiirkondades elavate inimeste digitaalse tõrjutuse tõttu võisid need suurendada tervisealast ebavõrdsust.
ELi liikmesriigid tunnistasid üldiselt vajadust suurendada rahalisi vahendeid pandeemiale reageerimiseks. Hoolimata SKP vähenemisest suurenesid tervishoiukulud elaniku kohta ELi liikmesriikides 2020. aastal keskmiselt üle 5% ning Eestis, Bulgaarias, Tšehhi Vabariigis ja Ungaris ligi või üle 10%.
Mitmed pandeemia ajal ilmsiks tulnud kitsaskohad pole siiski kadunud, eelkõige on suur puudus tervishoiutöötajatest. OECD hiljutiste hinnangute kohaselt tuleks ligikaudu pool kõigist tervishoiusüsteemide vastupanuvõime suurendamiseks vajalikest uutest investeeringutest suunata tervishoiutöötajate värbamisele ja nende töötingimuste parandamisele, et motiveerida uusi töötajad tööl püsima.
Prioriteediks tõusis haiguste ennetamine