Muud olulised haigestumise põhjustajad on RS viirus (49%) ja ka rinoviirus (9%). Gripilaadsetesse haigustesse haigestumus 5-14aastaste laste seas kasvas 68%, tööealiste seas kasvas 30% ja vanemaealiste seas on haigestumus kahekordistunud.

Haigestumuse intensiivsust saab kogu Eesti kohta hetkel hinnata veel madalaks ning gripilevikut lokaalseks. Küll aga on Tallinnas, Ida-Virumaal ja Narvas registreeritud mitu gripiviirusega seotud puhangut. Tallinnas, Ida-Virumaal, Narvas ja Järvamaal võib hinnata haigestumuse intensiivsust keskmiseks ja viiruse levikut piiratuks. Teistes maakondades registreeritakse üksikuid gripiviirusega seotud juhtumeid. 

Vaatamata sellele, et viiruse levik on veel piiratud, hakkas hospitaliseeritute arv kasvama. Hooaja algusest on vajanud haiglaravi 39 (eelmisel nädalal 9) gripiviirusega patsienti, enamasti lapsed vanuses 0-4 ja inimesed vanuses 65+.

Haiglate andmetel registreeriti esimesed gripist tingitud surmajuhud. Suri kolm inimest, kõik üle 70-aastased ning tõsiste kaasuvate haigustega. Keegi ei olnud gripi vastu vaktsineeritud.

Kokku on hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud grippi 356 korral, kõik olid A-gripiviirused alatüübiga A(H3). 

Terviseameti andmetel ringlebki Eestis A-gripiviiruse alatüüp (H3). Selle viiruse alatüübiga seotud grippi haigestumise kulgu loetakse raskemaks ja seda just kõrgenenud tüsistuste ning suremuse ohu tõttu eriti vanemealiste inimeste seas.

Euroopa regioonis on hakanud haigestumine kasvama. Gripiseirevõrgustiku andmetel on Euroopa regioonis ringlemas peamiselt A(H3) gripiviirused. Praeguseks on avastatud üksikuid A(H1N1)pdm09- või B-gripiviirused, kuid ei saa välistada muutust viiruste ringlemises hooaja teisel poolel, kus näiteks domineerivaks saavad ja haigestumise kasvu hakkavad mõjutama A(H1N1) pdm09 gripiviiruse alatüüp või B gripiviirus.