Terviseameti andmete põhjal saab haigestumuse intensiivsust hinnata keskmiseks, gripiviiruse levik on laialdane. Haigestunute seas on enim kuni 5-aastaseid lapsi, kuid haigestunute juurdekasv väikeselaste hulgas on peatunud. Haigestumus kasvas vanemaealiste ja koolilaste seas, vastavalt 37,5% ja 27,8% võrra.
Eelmisel nädalal moodustas A-gripiviiruste osakaal 25% kõikidest uuritud sentinel-proovidest, RSV viiruste osakaal moodustas 9%, human metapneumoviirus (hMPV) 10%, adenoviirus 7,8%, paragripiviirus 6,4%. Teiste viiruste osakaal (SARS-CoV-2 ja rinoviirused) moodustab 5,3%.
Eelmisel nädalal hakkas kasvama gripiviirusega seotud hospitaliseerimiste arv. Esialgsetel andmetel hospitaliseeriti nädalaga 14 inimest. Kokku on hooaja algusest hospitaliseeritud 30 patsienti, neist kaheksa kuni 8-aastast ja kümme üle 60-aastast.
Registreeritud COVID-19 juhtude arv suurenes 21,3% võrra, haigestumus suurenes pea kõikides vanuserühmades. Nakatamiskordaja R dünaamika viitab pigem kasvutendentsile. Hoolekandeasutustes registreeritud kollete arv on võrreldes eelmise nädalaga jäänud samale tasemele. Sekveneerimise andmetel on omikron-tüve osakaal 100%. Arvestades Euroopas ja mujal maailmas levivaid viiruse tüvede omadusi, ei ole alust kahtlustada lähiajal mõne teise tüve prevaleeruvaks muutumist.
Kolmapäevahommikuse seisuga oli haiglas 248 COVID-19 patsienti, kellest 83 vajasid haiglaravi sümptomaatilise COVID-19 tõttu. Seitsme päeva keskmine uute sümptomaatiliste COVID-19 hospitaliseeritute arv vähenes 8,7 peale. Nädala jooksul suri üheksa inimest vanuses 74-95, kõigil olid rasked kaasuvad haigused.
Tasuta gripivaktsiinid on riskigruppidele kättesaadavad
Haigestumus nii grippi kui COVID-19sse on tõusutrendil. Arvestades haigestumise suurenemist vanemaealiste hulgas, võib oodata järgnevatel nädalatel hospitaliseerimiste kasvu.
