Grippi sel sügisel Eestis veel diagnoositud ei ole

Praegu domineerib rinoviirus, millele on iseloomulik aevastamine, nohu, vahel esineb ka valulik kurk.Foto: Shutterstock

Perioodil 5.–11. oktoober pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 2900 inimest. Gripiviiruse ringlemine laboratoorset kinnitust ei leidnud, domineerivaks viiruseks on jätkuvalt rinoviirus

Haigestumuse intensiivsus on madal ja iseloomulik praegusele aastaajale. Nakatunute arvu osas maakondades suuri erinevusi ei ole.

Rinoviirustele on iseloomulikud aevastamine, nohu, vahel esineb ka valulik kurk. Lastel võivad lisanduda köha ja palavik. Rinoviirused on umbes 30–40% täiskasvanutel esinevate nn külmetushaiguste põhjuseks.

Haigestumine Euroopa regioonis

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel oli grippi haigestumise intensiivsus madal Euroopa regiooni  kõikides riikides. Püsivat gripiviiruse levikut ei ole veel täheldatud üheski riigis.

Terviseamet soovitab viirusnakkuste põdejatel jääda koju ja ennast terveks ravida, kuna haigestunu võib teisi nakatada kuni seitse päeva. Haigena tööl, koolis või lasteaias käimine kurnab ka organismi.

Köhides ja aevastades tuleks nina ja suu katta salvrätiga ning vältida silmade puudutamist. Soovitatav on ksäi sageli pesta. Samuti piisavalt magada, olla füüsiliselt aktiivne, vältida stressi, tarbida piisavalt vedelikku ja süüa täisväärtuslikku toitu.

Gripp on äge viiruslik haigus. Gripp levib puhangute, epideemia ja pandeemiana. Kõige enam haigestuvad grippi lapsed, kuid hospitaliseerimised ja surmajuhud tekivad peamiselt  eakate, krooniliste haigustega inimeste hulgas.

Toimetas Triin Raestik

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.