Hallkae operatsiooni läbinutel on väiksem risk dementsuse tekkeks

Katarakt ehk hallkae esineb eelkõige eakamatel inimestel ning on levinuim nägemisvaeguse põhjus maailmas.Foto: Shutterstock

Nii dementsus kui katarakt ehk rahvakeeli hallkae mõjutavad suurt hulka eakaid. Nüüd on teadlased leidnud tõendeid, et katarakti operatsioon on seotud väiksema dementsuse tekkeriskiga.

Kaiser Permanente Washington terviseuuringute instituut ja Washingtoni Ülikool USAs on alates 1994. aastast uurinud aju vananemist ja dementsust Adult Changes in Thought (ACT) uuringu raames. Nende uusim uuring, mille tulemused avaldati 6. detsembril ajakirjas JAMA Internal Medicine, keskendus dementsuse ja läätsekae eemaldamise operatsiooni vahelistele seostele.

Rohkem kui 3000 ACT-uuringus osaleja pikaajaliste andmete põhjal on teadlased leidnud, et kataraktioperatsioonil käinud isikutel oli peaaegu 30% väiksem risk haigestuda mis tahes põhjusel dementsusesse võrreldes nendega, kes operatsiooni ei läbinud, vahendab MedicalXpress. See vähenenud risk püsis vähemalt kümme aastat pärast operatsiooni. Katarakti operatsioon oli seotud ka Alzheimeri tõvega seotud dementsuse madalama riskiga.

Uuringu juhtivteadur dr Cecilia S. Lee ütles, et vaatlusuuringus kohandati mitmeid võimalikke segavaid tegureid, kuid leitud seos operatsiooni ja dementsuse vahel oli siiski tugev. “Avastus on tõesti põnev, sest ükski teine meditsiiniline sekkumine ei ole näidanud nii tugevat seost dementsuse riski vähenemisega eakatel inimestel,” märkis dr Lee.

Uuringu käik

Uuring viidi läbi osalejate seas, kellel on diagnoositud hallkae ehk katarakt või roheline kae ehk glaukoom, kuid kellel ei olnud uuringus osalemise ajal dementsust. Samuti ei olnud osalejad uuringu alustamise hetkeks käinud kae eemaldamise operatsioonil. Osalejate kognitiivseid võimeid hinnati iga kahe aasta tagant kognitiivsete võimete sõeluuuringuga, mis annab hindeid vahemikus 0-100. Osalejad, kelle tulemused jäid alla 85 punkti, läbisid täiendavad neuroloogilised testid.

3038 osaleja jälgimise ajal (keskmiselt 7,8 aastat inimese kohta) tekkis dementsus 853 isikul, neist 709 juhul oli tegemist Alzheimeri tõvega. Ligikaudu pooltel osalejatest (1382 isikut ehk 45%) tehti kataraktioperatsioon. Dementsuse tekkeriski analüüs näitas, et isikutel, kellele oli tehtud kummagi silma katarakti operatsioon, oli umbes 30% väiksem tõenäosus, et neil tekib 10 aasta jooksul pärast operatsiooni mis tahes vormis dementsus.

Analüüsi korrigeeriti paljude tegurite, sealhulgas tervisega seotud segavate tegurite suhtes. Näiteks võib kataraktioperatsioonil näha dementsuse eest kaitsvat mõju, sest osalejad, kes operatsioonile lähevad, on juba niigi parema tervisega ning väiksema dementsusriskiga. Samuti ei võetud arvesse silmaoperatsioone, mis olid tehtud kahe aasta jooksul enne dementsuse diagnoosimist, sest dementsuse sümptomitega inimesed võisid olla vähem teadlikud oma nägemisprobleemidest ning seega ka vähem tõenäoliselt läbinud kataraktioperatsiooni.

Isegi neid kõrvalekaldeid arvesse võttes on leitud seosed operatsiooni ja haiguse tekkeriski vahel tugevad. Lisaks kataraktioperatsioonile hinnati võimaliku seost glaukoomi operatsiooni ja dementsuse vahel, kuid sel juhul ei leitud mingit seost.

Kuidas on kaeoperatsioon seotud dementsusega?

Uuringus ei ole kindlaks tehtud, millised mehhanismid seostavad katarakti operatsiooni ja dementsuse riski vähenemist. Teadlased oletavad, et pärast kataraktioperatsiooni paraneb nägemine ning inimesed võivad saada kvaliteetsemat sensoorset sisendit, millel omakorda võib olla kasulik mõju dementsuse riski vähendamisel.

“Need tulemused on kooskõlas arusaamaga, et aju sensoorne sisend on aju tervise seisukohalt oluline,” ütles kaasautor dr Eric B. Larson.

Dr Lee sõnul on teine hüpotees, et pärast katarakti operatsiooni jõuab inimese silma rohkem sinist valgust. “Mõned erilised rakud võrkkestas on seotud tajude ja unetsüklitega ning need rakud reageerivad hästi sinisele valgusele,” selgitas ta. “Kae blokeerib konkreetselt sinist valgust ja selle eemaldamine võib need rakud uuesti aktiveerida.”

Uuringutulemused rõhutavad, et silmade ja aju vahelise seose edasine uurimine dementsuse puhul on väga oluline. Dr Lee töörühma varasemad uuringud Washingtoni Ülikoolis on näidanud tugevat seost teiste võrkkesta haiguste, näiteks vanusega seotud kollatähni kärbumise ning Alzheimeri tõve ja dementsuse arengu vahel – nimelt on nende haigustega isikutel suurem tõenäosus dementsuse tekkeks.

Vananeva silma ja aju vahelise seose edasine mõistmine võib pakkuda teadmisi ja võimalikke ravimeetodeid, et tulevikus aeglustada või ennetada vanusega seotud dementsust.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.