Tema kinnitusel vaktsineerimise sihtrühma vanusepiiri hetkel veel vabaks ei lasta – järgneval nädalalgi pääsevad vaktsineerima vaid 50+ inimesed ja riskirühma kuulujad. “Seda põhjusel, et saavutada suurem hõlmatus vanemaealiste seas ja riskigrupis – just nende haigestumistest tuleb suurim koormus haiglatele,” ei väsi Seer kordamast.
“Mõistan nooremate soovi samuti kiiresti vaktsineeritud saada. Paraku peame aga arvestama sellega, et vaktsiinitarned on ebastabiilsed ja praegu vaktsineerimise kõigile avamise puhul võivad enam ohustatud vanemaealised sellest ilma jääda,” tõdeb Seer. “Aga juba mai keskel avataksegi vaktsineerimine järgmistele vanuserühmadele. Nii et palume veel veidi kannatust.”
Vaktsineerimiskeskused võtavad süstimised perearstidelt üle
Praeguste plaanide kohaselt avatakse järgmisele vanusegrupile vaktsineerimisvõimalus 17. maist. Kas kohe pääsevad vaktsineerima kõik 16-49-aastased, ei ole veel lõplikult otsustatud. Laual on ka variant avada vaktsineerimisaegu edasi järk-järgult vanuse järgi.
Küll aga on kindel plaan 17. maist avada üle Eesti vaktsineerimiskeskused, mis töötavad igapäevaselt. Tartus juba vaktsineerimskeskus töötab, lisaks on plaan need mai keskel avada Tallinnas, Pärnus, Jõhvis ja Narvas. Vaktsineerimiskeskusi planeeritakse ka Saare- ja Hiiumaale ning neid soovivad avada ka Rakvere ja Viljandi haigla.
Niisiis võtavad maakonnahaiglad ja vaktsineerimiskeskused 17. maist perearstidelt suurema hulga vaktsineerimistest üle. Perearstid jätkavad rohkem nõustamist vajavate riskirühmade vaktsineerimisega.
Kaardirakendus näitab kus ja mis vaktsiiniga saab vaktsineerida
