Uudis

Iga kolmanda kuumast tingitud surmajuhtumi taga on globaalne soojenemine

Maailma Terviseorganisatsioon on nimetanud kliimamuutused 21. sajandi suurimaks ohuks inimeste tervisele.Foto: Shutterstock

Rahvusvaheline teadlasrühm, kuhu kuuluvad ka Tartu Ülikooli teadlased, tõestasid 732 linna ja 43 riigi andmete põhjal, et 37% kuumast tingitud surmajuhtumitest on seostatavad inimeste põhjustatud kliimamuutustega.

Kuna selline laastav mõju ei oota meid üksnes tulevikus, vaid me kogeme inimtegevuse kohutavaid tagajärgi oma planeedil juba praegu, ühendasid 14 riigi teadlased jõu, et anda otsustajatele kliimamuutuste tervisemõju leevendamiseks sidusat ja tõenduspõhist praktilist nõu.

Berni Ülikooli ning Londoni hügieeni- ja troopilise meditsiini kooli juhitud suurima omalaadse rahvusvahelise uuringu põhjal on selgunud, et enam kui kolmandiku, täpsemalt 37% kuumast tingitud surmajuhtumitest aastatel 1991–2018 võib seostada inimese põhjustatud kliimamuutustega. Uuringu tulemused avaldati ajakirjas Nature Climate Change.

Mahukas uuringus vaatlesid teadlased varasemaid ilmastikutingimusi ja võrdlesid neid prognoosidega, lisades inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkoguse mõju ja jättes selle välja. Tänu sellele suudeti inimtegevusest tingitud soojenemine ja sellega seotud tervisemõju hoida lahus looduslikest suundumustest.

„Võib arvata, et kui me kliimamuutuse aeglustamise või sellega kohanemise nimel ei pinguta, jätkab kuumast tingitud surmade osakaal kasvamist,“ ütles uuringu peamine autor, Berni Ülikooli kaasprofessor Ana M. Vicedo-Cabrera. „Seni on maailma keskmine temperatuur kerkinud umbes 1 °C võrra, mis on vaid väike osa sellest, millega meil tuleb silmitsi seista, kui kasvuhoonegaaside heitkoguse kontrollimatu kasv jätkub.”

Uuringus osales ka Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu kaasprofessor Hans Orru, kelle sõnul mõjutab globaalne soojenemine meie tervist mitmel viisil ning sel on otsene seos kuumast tingitud suremuse ja haigestumuse kasvuga.

„Kliimatingimuste tulevikustsenaariumid ennustavad peale keskmise õhutemperatuuri ka erinevate äärmuslike ilmastikunähtuste, s.h kuumalainete,  sagenemist, mis toob kaasa rohkem nendega seotud terviseprobleeme. Seni pole aga üheski uuringus hinnatud, millises ulatuses on see mõju viimastel aastakümnetel juba esinenud,“ tõi Orru esile uuringu uudsuse. Uurimistöös leiti kirjeldatud seosed ka Eestis, mis olid väga sarnased uuritud riikide keskmisele.

Tõenduspõhine nõu

Ka Maailma Terviseorganisatsioon on nimetanud kliimamuutused 21. sajandi suurimaks ohuks inimeste tervisele. Seda enam näevad teadlased vajadust tõenduspõhisuse järele.

Kaasprofessor Orru esindab Eestit ka programmi „Horisont 2020“ teadusprojektis ENBEL (ingl Enhancing Belmont Research Action to support EU policy making on climate change and health), mille eesmärk on anda sidusat ja tõenduspõhist praktilist nõu kliimamuutuste tervisemõju leevendamiseks. ENBEL ühendab juhtivate teadlaste teadmised meditsiinist, epidemioloogiast, rahvatervishoiust, kliima- ja õhukvaliteedi modelleerimisest, tervisemõju hindamisest ja majandusest.

11 Euroopa riigist ning Lõuna-Aafrikast, Botswanast ja Keeniast pärit 17 partneri töö annab praktilisi teadmisi selle kohta, kuidas kujunevad välja kliimamuutustest tingitud terviseriskid, millised on nende sotsiaalsed kulud ning kulutõhusad ja õiglased leevendamis- ja kohanemisstrateegiad.

Üheskoos tegeletakse selliste teemadega nagu kuumus elu- ja töökeskkonnas, (metsa- ja maastikupõlengutest tingitud) õhusaaste ja ilmastikutundlikud nakkushaigused, kusjuures erilist tähelepanu pööratakse suure riskiga rühmadele ja kogukondadele. Lisaks toetatakse uuringuga poliitikakujundamist Euroopa Liidu, rahvusvahelisel ja riiklikul tasandil, et liikuda vähese CO2-heitega majanduse poole ja suurendada kliimamuutustega toimetuleku võimet.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.