On olemas üksikuid artikleid koolide osast SARS-CoV-2 levikus. Mingit kahtlust pole, et kui viirus levib kogukonnas, siis ei jää ka koolid SARS-CoV-2 poolt puutumata. Kas aga praegune haigestumise tõus Euroopa riikides on seotud koolide avamisega nagu sageli väidetakse, pole tõestatud. Pigem algas tõus varem ja oli seotud puhkuste, reisimise ja pidudega.

SARS-CoV-2 on ennekõike inimeselt inimesele lähikontaktide teel leviv haigus. Haiguse levik elutute materjalide kaudu on teoreetiline. Kirjeldatud on viiruse püsimist pindadel, aga enamus neist uuringutest on tehtud haigla keskkonnas, kus viiruse kontsentratsioon on väga kõrge.

Lapsed ja koroonaviirus

Enamus uuringuid on näidanud, et lapsed nakatuvad koroonaviirusesse sarnase sagedusega nagu täiskasvanud, vaid 0–9 aastaste laste nakatumine on mõnes uuringus olnud madalam kui vanemates eagruppides. Eestis läbi viidud KORO-SERO-EST uuringus oli nakatumine kõigis eagruppides sarnane, kuigi valim oli väga väike.

Kõik lastel läbiviidud uuringud ja juhukirjeldused, sõltumata kust need pärinevad, on näidanud, et COVID-19 kulgeb lastel oluliselt kergemalt kui täiskasvanutel või eriti vanematel inimestel. Laste süsteemne põletikuline reaktsioon on üliharv, vajab küll ühel viiendikul juhtudest hospitaliseerimist intensiivravi osakonda, kuid suremus on peaaegu olematu.

Eksperdid on arvamusel, et COVID-19 on lastel kergem haigus kui gripp. Ka Iisraeli koolipuhangus, kus nakatus 153 õpilast ja 25 töötajat, olid pooled lapsed sümptomiteta, erakorraliselt pöördus arsti poole vaid üks isik ning kedagi ei hospitaliseeritud, viidates veelkord haiguse kergele kulule.

Õpetajad ja koroonaviirus

Uuringud Inglismaalt ja Rootsist on näidanud, et õpetajate haigestumine pole suurem kui teiste elukutsete esindajatel, välja arvatud eesliini meditsiini- ja hooldustöötajad ning et õpetajate nakatumine on suurem kogukondades, kus üldine nakatumise foon on kõrgem.

Inglise teadlased avaldasid eelmisel nädalal suve alul tehtud uuringu, kus vaadeldi koolide avamise mõju koroonaviirusesse nakatumisele. Üldine järeldus oli, et koolides olid nii üksiknakatumised kui ka puhangud harvad ning õpetajate nakatumine oli kõrgem neis piirkondades kus oli kõrgem nakatumise foon.

Kokku oli üle kogu Inglismaa 67 üksikjuhtu ja 30 puhangut, milledest 15s oli õpetaja nakatunud teiselt õpetajalt, 7 õpetajalt õpilasele, 6 õpilaselt õpetajale ja 2 õpilaselt õpilasele. Üksikjuhtude korral oli tegemist koduse nakatumisega.

Nii nagu muuski ühiskonnas on ka õpetajatest riskigrupiks vanem eagrupp (üle 70 eluaasta) ja need kellel esinevad tõsised kaasuvad haigused (südame-veresoonkonna haigused, diabeet, rasvumine, pahaloomulised kasvajad).

Lapsed kui koroonaviiruse levitajad

Nagu ülaltoodud inglaste uuring näitas pole lapsed nakkuse peamised levitajad kuigi koolis seda täielikult eitada ei saa. Lapsed põevad sageli ilma sümptomiteta. Missugune on asümptoomsete isikute osa nakkuse levikul pole siiani selge. Küll on teada, et haigust levitavad presümptomaatilised isikud.

Iisraeli kooli juhtumi korral olid mõlemad õpilased, kellest puhang algas, haigussümptomitega (sh oli neil köha ning maitsetundlikkuse häired). Ka puhangu käigus ei jäänud sümptomitega lapsed koju. Samuti oli tegu suure kooliga, kus ühes klassis oli 39–40 last umbes 40 ruutmeetri suurusel pinnal. See kinnitab veelkord, et haigena kooli tulla ei tohi, viimane oli ekspertide hinnangul tavaline selles Iisraeli koolis.

Laste nakatumist on kirjeldatud ka trennides, kus just riietusruumides on tihe kontakt, ning ööbimisega laagrites.

Mida teha kui avastatakse nakatunud laps

Tavaliselt nakatub laps kodus ja enamusel juhtudel avastatakse kui leibkonnas on ka teisi nakatunuid. Nakatunud lapse lähikontaktsed, need kes on kontaktis olnud lähemal kui 2 meetrit ja rohkem kui 15 minutit, peaksid minema eneseisolatsiooni.

Kontaktsete laste kohe testimine pole mõttekas, kuna haiguse teke võtab aega. Küll peaks testima siis, kui tekivad hingamisteede haiguse sümptomid. Kodune isolatsioon kestab 14 päeva ning isolatsiooni lõpetamisel testi kordama ei pea.

Mis võiks nakatumist koolis vähendada?

Pole ühtegi meetodit, mis ainsa meetodina infektsiooni ära hoiaks. Seega tuleb kasutada kõiki teadaolevaid meetodeid.

• Käte pesemine. Kõige efektiivsem nakksue vätlimise meetod on käte pesemine vee ja seebiga. Desinfitseerivad ained võiksid jääda olukorraks kui seepi ja vett käepärast pole.
• Distantsi hoidmine ja mulliteooria. Laste hajutamine nii palju kui võimalik ning koduklasside olemasolu võiksid ka nakkuse levikut vähendada. Lapsed peaksid võimalikult olema oma klassiga. Nakatumise kõrgperioodil peaks vältima pidusid ja kogunemisi nii koolis kui ka väljaspool. Kas distants ja kontaktõppe vaheldumine mõjutab ka nakatumist pole siiani tõestatud.
• Vahetunnid õues ja ruumide õhutamine. Vahetunnid võiksid toimuda õues kui vähegi ilm lubab. See annaks ka võimaluse klasse vahetundide ajal õhutada, nii nagu koolis varemalt tavaks oli.
• Näomaskid. Ühekordsed või kodus tehtud mitmest riidekihist maskid on soovitatavad suletud ruumides kus distantsi hoidmine pole võimalik ja olukorras, kus kohalikus kogukonnas on nakatumine kõrge. Meeles peab pidama, et mask kaitseb ennekõike teisi, mitte aga maskikandjat. Mask ei väldi aga viiruse levikut kui tegu on haigussümptoomidega inimesega. Haige inimene peab jääma koju. Kui tegu on ühekordse maskiga tuleb seda ka regulaarselt vahetada.
• Laulukoorid võivad suurendada riski. Mitme koroonaviiruse puhangu allikas on olnud laulukoorid. Kuigi värske uuring näitas, et laulmine pole koroonaviiruse leviku mõttes mitte ohtlikum kui karjumine, käsitleti selles uuringus vaid ükskilauljaid. Laulutundides on eriti oluline, et hoitaks distantsi. Nakkuse kõrgperioodil võiks kaaluda laulukooride ajutist katkestamist.
• Haigena ja kontaktsena ära kooli tule. Kui esinevad hingamisteede nakkuse nähud või kui laps/õpetaja peab olema koduses isolatsioonis kontakti tõttu, ei tohi kooli tulla kuni haigusnähtude taandumiseni haiguse korral või 14 päeva jooksul kontaktisolatsiooni korral. Igahommikune tervete laste kraadimine pole mõttekas kuna kehatemperatuur võib lastel kõikuda ja halva enesetundega laps peaks jääma koju sõltumata kas tal palavikku on või ei ole. Need, kes elavad koos kodusel ravil oleva PCR positiivse COVID-19 haigega, peavad jääma isolatsiooni. Detailsed eeskirjad kes ja kuidas on praegu koostamisel.
• Väldi ühistransporti. Ühistransporti peaks vältima nii palju kui võimalik. Väiksemad vahemaad saab läbida kõndida või jalgratta või tõukerattaga. Kui epidemioloogiline olukord halveneb, siis näomaskide kandmine ühistranspordis on kindlasti soovitatav nii õpetajatel kui õpilastel.

Koolide ja klasside sulgemine

Klasside sulgemine on ilmselt paratamatu, kui klassis on nakatunu ja kõik klassikaaslased peaksid jääma eneseisolatsiooni.

Terve kooli sulgemise otsus peaks käima tihedas koostöös kohalike terviseametnikega, otsustades igal juhtumi puhul eraldi ja see sõltub ennekõike nakatumise näitajatest kogukonnas.

Kui kooli sulgemine vajalikuks osutub siis tõenäoliselt toimub see etapiviisiliselt – ennekõike vanemad õpilased ja üliõpilased, kes saavad üksinda kodus olla ja iseseisva õppimisega hakkama. Samuti on õpimooduleid, mida internetis õppida pole võimalik. Algklasside ja lasteaedade sulgemine aga põhjendatud pole.

Koroonaviirus ja teised respiratoorsed viirused

Koroonaviirus pole ainuke viirus, mis hingamisteede haigusi põhjustab. Eelmine hooaeg oli väga leebe gripi suhtes, aga see oli pigem erand kui reegel. Enamus respiratoorsetest viirustest levib jahedal hooajal. Kuidas koroonaviirus koos teiste viirustega käitub on suures osas teadmata.

Mitmed (nii positiivsed kui negatiivsed) stsenaariumid on võimalikud. Seega gripi vaktsineerimist ei tohiks küll sellel sügisel ignoreerida. Õnneks aitab hügieenireeglitest kinni pidamine ka teisi viirusi eemal hoida.

Lapsed ja koroonaviiruse vaktsiinid

Kuigi 9 koroonaviiruse vaktsiini on kolmanda faasi kliinilistes uuringutes, ei ole lapsed vaktsiiniuuringute prioriteet. Seega, isegi kui vaktsiinid turule jõuavad pole nende kasutamine lastel võimalik andmete puudumise tõttu ja laste nakatumisele vaktsiinid esilagu lahendust ei too. Siiski praeguste arengute kohaselt pole ühtegi vaktsiini oodata enne 2021. aastat.

Meile kõigile oleks väga suur kasu, kui me registreeriksime, mis koolide avamisel nakatumisega juhtub, kes ja kuidas nakatub ja missugused meetmed tarvitusele võetakse. Teeme oma otsused teaduspõhiselt. Huvilistel on väga head materjalid leitavad Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) kodulehelt siit.