Hilisemad uuringud on näidanud, et vaktsiinid lisaks sellele, et nad väldivad rasket haigust, on võimelised vähendama ka kergemat haigust ja asümptoomsest kandlust. Tänu sellele, et vaktsineeritul on viiruse koormus on madalam, väheneb ka viiruse edasi kandumise risk. Vaktsiinid on osutunud tõhusaks ka kõigi uute viiruse variantide korral – vaktsineeritud satuvad haiglasse 90% ja neil tekivad COVID-19 sümptoomid 85% võrra vähem kui mitte vaktsineeritutel.

Vaktsiinide tulemlikkust raske haiguse vältimisel näitab hästi Ühenkuningriigi praegune olukord – vaatamata sellele, et nakatunute arv on tõusnud (peamiselt nooremates vanusegruppides) 2020. aasta novembri tasemele, on hospitaliseerimise näitajad umbes 10 korda madalamad kui novembris 2020, olles enam-vähem samades piirides nagu Eestis. Samuti on suremus COVID-19 tagajärjel väga madal. Samas on ka Inglise ühiskond suhteliselt avatud.

Igal ravimil, millel on mõju, on ka kõrvalmõju

Tõsised koroonaviirusvaktsiinide kõrvalnähud on üliharvad ja esinevad sagedusega 2-10 juhtu 100 000 vaktsineeritu kohta. Õigeaegse diagnoosi korral on kõrvalnähud enamasti ravitavad.

Lisaks anafülaktilisele reaktsioonile võib adenoviirusvektori vaktsiinide korral esineda trombide ja trombotsütopeeniaga kulgev sündroom TTS ning mRNA vaktsiinidega võib kaasneda müo- ja perikardiit. Mõlemad sündroomid on sagedasemad noortel; esimene naistel ja teine meestel, kuid samas on üliharvad vanemas eas. Müo- ja perikardiiti on kirjeldatud ennekõike poistel sagedusega 6-7/100 000 vaktsineeritu kohta ja peamiselt teise doosi järgselt.

Antikehade kõrgem tase lastel võrreldes täiskasvanutega ja müo- ja perikardiitide oht pärast teist vaktsiinidoosi on ka põhjus, miks Iisraeli teadlased planeerivad testida lastel ühedoosilist mRNA vaktsiinikuuri.

Vaktsiinide esmane eesmärk on vältida rasket haigust ja lõpp-eesmärgiks on tekitada karjaimmuunsus. Viimane võib tekkida kas haiguse läbi põdemisel või siis on saavutatav vaktsiinidega. Kui esialgu polnud kindel, kui kaua immuunsus püsib, siis praeguseks on uuringud näidanud, et vaktsiinide poolt tekitatud immuunsus püsib vähemalt 8-9 kuud, aga väga suure tõenäosusega kauemgi.

Vaktsiinid pole perfektsed ja ka vaktsineeritud võivad nakatuda. Siiski nakatub vaid 0,1% kahe doosiga vaktsineeritutest ning nende haiguse kulg on reeglina kerge. Probleeme võib tekkida kas väga eakatel või immuunsüsteemi häirega inimestel, kellel ei pruugi olla piisavalt antikehi ja kes seetõttu ennekõike tõhustusdoose vajada võivad.

Miks on vaktsineerimisel prioriteedid?

Prioriteedid püstitati seepärast, et kogu maailmas on vaktsiinidest suur puudus ja seetõttu võivad enamus maailma inimestest vaktsiinidest vaid unistada. Vaktsiinid on väga head raske haiguse ja tõsiste tagajärgede vältimisel, kuid samas ei enneta 100-protsendiliselt kerget või asümptoomset haigetumist. Seetõttu on loogiline, et need on ennekõike suunatud just eakamatele ja riskigruppi kuuluvatele inimestele.

Isegi kui viirus ringleb, aga rasket haigust ja meditsiinisüsteemi ülekoormust ei põhjusta, siis sellises olukorras saame edasi elada. Lisaks on vaktsiinide kõrvalmõjud vanematel inimestel väiksemad kui noorematel.

Enamus riike on seadnud eesmärgiks saada suve lõpuks vaktsineeritud vähemalt 70% täiskasvanud elanikkonnast. Euroopa Liidu keskmine on praegu 39,7% täielikult vaktsineeritut, 61,2% on esimese doosiga vaktsineeritud. Eesti vastavad näitajad on 42% ja 51,7%, sealjuures vanuses 70+ on vaktsineeritud täielikult 65% ja osaliselt 67,6% inimest. Ainuke Euroopa riik, kes on täiskasvanute vaktsinerimises 70% piiri saavutanud, on Malta, mitmed riigid on sellele väga lähedal. Paljudes riikides on eakatest (vanuses 70+) vaktsineeritud üle 90%.

Lisaks vaktsineerimisele tekivad antikehad ka COVID-19 läbi põdemise järgselt. Viimase seireuuringu alusel on Eestis ligikaudu 70% täiskasvanutest antikehadega, kelledest 25% olid antikehad saanud haiguse põdemise ja ülejäänud kas siis ühe või kahe vaktsiinidoosi järgselt. Kuna vaktsiin ei väldi täielikult nakatumisi, eriti kergemaid, siis ei pruugi 70%-ne antikehade tase veel piisav olla. Pigem võiks see küündida 80-85%-ni.

Eesti pole olnud parim riik prioriteetide seadmisel ja ilmselt polegi see kerge väikeriigis, kus kõik teavad, kuidas vaktsineerimist korraldada. Ka praegu peaksime oma fookuse ennekõike pöörama täiskasvanute ja riskigruppide vaktsineerimisele. Kolmandat lainet täielikult vältida ei saa, küll aga saame tänu vaktsineerimisele seda oluliselt kergendada, nagu on juhtunud Inglismaal.

Lapsed pole vaktsineerimisel prioriteetsed

Lapsed ei põe reeglina rasket COVID-19 haigust, seega on individuaalne kasu vaktsiinidest suhteliselt väike. Lapseeas esineb küll raske multisüsteemne põletikureaktsioon, mis on väga harv haigus. Ameerika Ühendriikides on seda CDC andmetel esinenud 4018 juhtu ja surnud on 36 last. 60% haigetest oli vanuses 6-13 aastat. Eestis on seda haigust registreeritud 20 juhu ringis.

Laste vaktsineerimine võib olla vajalik karjaimmuunsuse tekkeks. Kui aga vaatame Iisraeli andmeid, siis näeme, et hospitaliseerimine ja suremus langesid enam kui 90% juba siis, kui suur hulk eakamaid vaktsineeritud sai.

Brasiilia väikelinnas Serennas, kus vaktsineeriti peaaegu kõik linna täiskasvanud, aga mitte lapsed, langes hospitaliseerimine 86% ja suremus 95%. Seega tekkis hea kaitse SARS-CoV-2 vastu ka ilma lapsi vaktsineerimata. Šotlaste leibkondade uuring näitas, et SARS-CoV-2 ülekande oluliseks riskifaktoriks oli mitmete täiskasvanute elamine samas leibkonnas samas kui laste olemasolu riski ei suurendanud.

Mitmed riigid lükkavad laste vaktsineerimist edasi

Kuigi lapsed ei põe rasket haigust, on nende elu olnud häiritud ennekõike koolide sulgemise ja lõputute isolatsioonide tõttu. Uuringud on näidanud, et koolides tekivad puhangud siis, kui ühiskonnas on haigust palju ja need saavad alguse pigem täiskasvanutest kui lastest. Siiski on andmed vastukäivad.

Seega aitaks koolide puhanguid vältida ning koolide tööd katkematult jätkata ennekõike õpetajate võimalikult laialdane vaktsineerimine. Kui klassis haigestub üks laps, ei pruugi veel kogu klass distantsõppele jääda. Kui aga haigestub õpetaja, siis on see sageli paratamatu.

Mitmed riigid, sealhulgas Ühendkuningriik, Soome ja Skandinaaviamaad, on laste vaktsineerimise edasi lükanud (välja arvatud riskigruppide lapsed), et keskenduda täiskasvanute vaktsineerimisele ja saavutada nende võimalikult kõrge vaktsineeritusega hõlmatus. Laste vaktsineerimise juurde tullakse tagasi siis, kui enamus täiskasvanuid on vaktsineeritud. Loodetakse, et see juhtub juba augustis.

Ajakirja Lancet toimetaja aga kutsus üles arutama, kui eetiline on laste vaktsineerimine lääneriikides ajal, mil enamuses madala ja keskmise sissetulekuga riikides ei jätku vaktsiini isegi mitte riskigruppide vaktsineerimiseks. Viimasel aga on väga kurvad tagajärjed.

Vaktsiinide segamine ja tõhustusdoosid

Uued uuringud on näidanud, et edaspidi võiks olla mõttekas erineva toimemehhanismiga vaktsiine vahelduvalt kasutada (heteroloogne vaktsineerimine). Nii annavad mRNA vaktsiinid parema antikehade vastuse, samas kui adenoviirusvektori vaktsiinid tekitavad paremat rakulist immuunsust.

Praeguseks pole veel teada kas ja millal oleks tarvis teha korduvvaktsineerimisi. Kui aga need vajalikuks peaksid osutuma, siis võib olla mõistlik tõhustusdoosideks kasutada mõne muu toimemehhanismiga vaktsiine. Usutavasti oleme selles osas targemad septembris, kui peaks lõppema inglaste poolt läbiviidav suur tõhustusdooside uuring, kus on kasutusel mitmeid erinevaid vaktsiine ja nende segamisi.

Vaktsineerimine aitab lõpetada pandeemia

Kõik praegu Euroopa turul olevad vaktsiinid (AZ/Oxfordi, Pfizeri/BionTech, Moderna, J&J) on väga efektiivsed ja hästi talutavad, kuid ükski neist pole perfektne. Vaktsineerimine on ainuke ohutu meetod pandeemia lõpetamiseks, kuid see ei väldi muude meetmete kasutamist.

Vaktsineerimine kaitseb raske haiguse, hospitaliseerimise ja surmade eest eest ja samas väldib viiruse pidurdamatut levikut ning seega ka uute viirusvariantide teket. Vaktsineerimise tõeline kasu avaldub alles siis, kui see muutub kättesaadavaks suurele osale maailmast.

Kes veel vaktsineeritud pole, tehke kindlaks, kus on teie lähim vaktsineerimise võimalus ja minge vaktsineerima. Iga eestlane teab, et suvi on hea aeg, et valmistuda sügiseks ja talveks. Vaktsineerimine on ka valmistumine talveks. Eestis on piisavalt võimalusi vaktsineerimiseks, kuigi sageli võib vastupidine mulje jääda.