Uudis

Irja Lutsar: kui kaalun, kas riskid on suuremad COVID-19 vaktsiinist või haiguse läbi põdemisest, siis kaalukauss langeb viimase poole

Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professori Irja Lutsari sõnul on üks põhjus, miks tema ennast kindlasti vaktsineerida laseb see, et nii saab kaitsta neid, kes millegipärast ennast vaktsineerida ei saa.Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees / Scanpix

Möödunud nädala lõpus saabus Eestisse esimene COVID-19 vaktsiini saadetis. Paljud kaaluvad mõtteis kindlasti poolt- ja vastuargumente, kas võimaluse avanedes end vaktsineerida või mitte.

“Panin kirja vaktsineerimise põhjused ja minu jaoks tundub COVID-19 vastane vaktsineerimine olevat õige valik,” kirjutab professor Lutsar sotsiaalmeedias ning avaldab ka põhjused, miks tema on otsustanud ennast COVID-19 vastu vaktsineerida.

Vaktsiinid on näidanud tõhusust

Kõik kolm vaktsiini (Astra Zeneca/Oxford, Moderna ja Pfizer/BioNtech) on kliinilistes uuringutes näidanud, et nad väldivad enamust sümptomitega kulgevast COVID-19 nakkusest ja on väga tõhusad raske COVID-19 vältimisel.

Tõsi raskeid juhte kliinilistes uuringutes väga palju ei olnud. Raskest haigusest on ennekõike ohustatud eakamad inimesed. Kuna ma pole enam väga noor, siis sellest vaktsiinist on just minule kui üksikisikule kasu.

Kõrvalnähud on talutavad

Millel pole mõju, sellel pole ka kõrvalmõju. Vaktsiinidel on kõrvalnähud, aga need on talutavad (süstekoha turse, valulikkus, palavik) ja kliinilistes uuringutes möödusid 2-3 päevaga.

Praeguseks on maailmas vaktsineeritud üle 2 miljoni inimese, mistõttu oleks pidanud välja tulema ka harvem esinevad kõrvalnähud. Siiani millestki niisugusest teavitatud pole.

Peale selle on vaktsiinid eakamatel paremini talutavad kui nooretel, aga erinevused on tõesti mitteolulised.

Kindlustada saab püsiva kaitse

Kuigi immuunsus tekib juba esimese doosi järgselt, võib antikehade kontsentratsioon esimese doosiga mõnel isikul madalaks jääda.

Seega teen kindlasti ka teise doosi, ei olla kindel, et vaktsiini järgselt kujuneb piisav ja püsiv kaitse.

Vaktsiin vabastab edaspidi eneseisolatsioonist ja võimaldab reisida

Vaktsiin vabastab mind edasistest eneseisolatsioonidest, karantiinidest.

Praeguseks on juba piisavalt andmeid, et COVID-19 läbipõdemise järgselt kestab kaitse 8-9 kuud (ehk isegi kauem). Kuna kahe vaktsiinidoosi järgselt on antikehade kontsentratsioon isegi kõrgem kui loomuliku infektsiooni järgselt, siis miks ei peaks vaktsiinijärgne kaitse samuti 8-9 kuud kestma.

Samas olen teadlik, et kliiniliste uuringutes on uuritavad osalenud maksimaalselt 5 kuud. Kui vaktsiinijärgne immuunsus kaobki, siis vaktsiini saab alati uuesti manustada. Viimane pole aga nii kerge loomuliku haigusega.

Kuna olen uudishimulik inimene, siis vaktsiin võiks lubada mind edaspidi vabalt reisida. Praegu veel mitte, aga sinnapoole liigutakse.

Kolmel esimesel vaktsiinil tõhususe osas surut vahet ei ole

Palju on minult küsitud, et missugune vaktsiin on parim. Praegu tundub, et vähemalt kolmel esimesena turule tuleval vaktsiinil suurt vahet pole.

Astra Zeneca/Oxfordi vaktsiini efektiivsus on küll kokkuvõttes väiksem, aga selle uuringutes olid suured erinevused doseerimise skeemide vahel. Ootame ja vaatame missuguse skeemi tootja välja pakub. Samas on AZ/Oxfordi vaktsiin kõige kergem manustamise seisukohalt.

Olen otsustanud, et vaktsineerin selle vaktsiiniga, mis on kättesaadav siis kui vaktsineerimise järjekord minuni jõuab.

Ehk tulevikus on targem hoopis erineva toimega vaktsiinide kombineerimine.

Vaktsineerimine aitab kaitsta ka teisi

Lõpuks vaktsineerin ennast sellepärast, et kaitsta neid, kes millegipärast ennast vaktsineerida ei saa – inimesed, kellel on raske allergia, kelle immuunsüsteem on liiga nõrk kas haigusest või ravist või mõlemast. Lapsed kellele vaktsiiniannused veel teada pole, rasedad ja vaktsiinivastased, kellele vaktsineerimine käib nende põhimõtete vastu.

Mida rohkem ühiskonnast on immuunne SARS-CoV-2 suhte, seda väiksem on viiruse võimalus vabalt ringelda ja rasket haigust põhjustada.

Elus tuleb võtta riske

Olen teadlik, et vaktsiinist pole kõike teada ja et ravimite ja vaktsiinidega võib ka turule jõudmise järgselt uusi andmeid (ka negatiivseid) lisanduda.

Elus aga tuleb riske võtta. Kui kaalun, kas riskid on suuremad vaktsiinist või haiguse läbi põdemisest, siis kaalukauss langeb viimase poole.

Tean, et vaktsiin ei pruugi mind kaitsta nakatumise ehk asümptoomse kandluse eest, seepärast pean endiselt hoidma distantsi, pesema käsi ja kandma viiruste kõrgperioodil maski siseruumides.

Iga päevaga koguneb andmeid juurde ja ehk mõne kuu pärast oleme vaktsiinide suhtes veelgi targemad.

Oled sa GEENIUS, RIKAS või PRO? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.