Dr Kaur ütleb, et pühadeperioodiga kaasnevat söömapidu võetakse sageli pooleldi naljaga: et kui tulebki paar lisakilo siis küll “rannahooajaks” need jälle maha saab. Samas on sageli ebaselge, kui suurest kaalutõusust me reaalselt räägime.

Hiljutised teadusuuringud kinnitavad hirme: täiskasvanu võtab novembri lõpust kuni jaanuari keskpaigani kaalus keskmiselt juurde 0,5-0,9 kilo.

Individuaalselt on tulemused muidugi erinevad – kõiki, eriti näiteks lapsi ja noori pühadeperioodi kaalukasv eriti ei puuduta, sest statistika andmetel kipuvad nemad pigem kaalus juurde võtma hoopis suvevaheajal.

Küll aga rõhutab dr. Kaur, et kõige rohkem ohustab kaalutõus neid, kes juba on ülekaalulised või rasvunud.

Pühadelaualt korjatud kilo jääb tõenäoliselt püsima

Ühest kilost väiksem kaalutõus võib Kauri sõnul näida ühekordse mööduva sündmusena, kuid uuringute põhjal see kilo enamasti ei kao ning moodustab olulise osa iga-aastasest kaalutõusust, mis jääbki umbes ühe kilo piirimaile.

Seega pühadelaualt korjatud kilo jääb tegelikult suure tõenäosusega püsima ning kuna tegu on aasta-aastasse korduva olukorraga siis näiteks 40-kiloses ülekaalus inimese puhul võib umbes poole ülekaalust arvestada talviste pühadeperioodide tulemuseks.

Lisakilode eest ei päästa ka liikumine

pühadeaegse kaalutõusu põhjused on tavalised – näiteks kaloririkka toidu suurem kättesaadavus, toiduga seotud sotsiaalsete sündmuste rohkus, keskmisest sagedasem väljas söömine. Pühadeperioodi toit on pahatihti ka rasvasem ning magusat ja alkoholi tarbitakse tavapärasest enam.

Mõnevõrra soodustavad dr Kauri sõnul rasvumist ka teised faktorid – näiteks pühadeaegne kõrgem stressitase ja  liikumisharjumuste unarusse jätmine. Uuringute kohaselt tuleb lisakilo aga siiski peamiselt tavapärasest suurema kaloritarbimise, mitte vähenenud kehalise aktiivsuse tõttu.

Nii pole füüsiliselt aktiivsemad ja sportlikumad inimesed pühadeperioodi kaalutõusu eest kuidagi paremini kaitstud – lisakilosid korjavad nemadki, lisab Kaur.

Imeravimitele ja –dieetidele loota ei tasu, aitab vaid enesedistsipliin

Järgnevad kuud on keerulised kindlasti ka neile, kes juba on otsustanud hakata oma kaalutervisega tegelema. Kuigi suuremad peod jäävad tänavu enamasti ära, siis ühiseid söömaegu pere ja sugulastega on ikkagi.

Dr Kauri sõnul on hästi oluline, et oma seatud eesmärkidele jäädaks kindlaks ning ei lubaks endale gastronoomilisi libastumisi ka pühade ajal. “Ennetamine on lihtsam kui ravi,” toonitab arst.

Ning lisab, et mingitele imeravimitele või ekstreemsetele dieetidele pole samuti soovitatav panustada, püsivat tulemust ja kasu neist pigem ei saa.

Küll on paljud pikki aastaid ülekaalulisusega võidelnud leidnud lõpuks abi kaalukirurgiast. See on väljakujunenud ja tõenduspõhine ravimeetod, mis aitab parandada patsiendi tervist ja elukvaliteeti.

Kaur rühutab aga, et siiski on tegu operatsiooniga, millesse ei saa suhtuda kergekäeliselt ning selle tegemine eeldab hästi informeeritud patsienti, kes on oma otsuse hoolega läbi kaalunud ja valmis muutma jäädavalt ka elustiili.

Toimetas Triin Raestik