Kaja Kallas: peame vaktsineerimise korralduse üle vaatama

Peaminister Kaja Kallas.Foto: REUTERS / Janis Laizans / Scanpix

Kõik viimasel ajal päevavalgele tulnud juhtumid, kus riskirühma või eesliinitöötajate hulka mitte kuuluvad inimesed on saanud kaitsesüsti väljaspool järjekorda, näitavad peaminister Kaja Kallase sõnul seda, et vaktsineerimise korralduse peab üle vaatama.

Protsess peaks olema läbipaistvam ja sujuvam

Kallas nentis valitsuse pressikonverentsil, et vastust vajab küsimus, kuidas teha nii, et kui ootamatult jääb doos üle, oleks kohe teada inimene, kes järgmisena ette võtta. Immuniseerimise korraldus peaks olema selline, et kõigepealt saaksid ikkagi vaktsineeritud tervishoiutöötajad, hooldekodude töötajad ja -elanikud ja sealt edasi riskirühma kuuluvad inimesed ja et kõik jookseks väga sujuvalt.

“Kindlasti see tekitab pahameelt ja kindlasti sellega tuleb tegeleda,” viitas peaminister juhtumitele, kus on vaktsineeritud haiglate nõukogude liikmeid või pakutud vaktsiini inimestele, kelleni kaitsepookimise järjekord tegelikult veel jõudnud ei ole.

“Kindlasti arutame valitsuskabinetis seda, kuidas muuta protsess paremaks ja selgemaks. Olen nõus, et pilt peab olema kõigile arusaadav ja jälgitav,” lausus Kallas.

Tervishoiuasutustel on vaktsineerimisel teatav vabadus

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik kommenteeris eile ilmnenud kantsler Marika Priske vaktsineerimist öeldes, et kuigi vaktsineeritavate nimekirjad on olemas ja järjekord selgelt paika pandud, on tervishoiuasutustel vaktsineerimisel ka teatav vabadus. Ta selgitas, et alati ei ole 100 protsenti võimalik nimekirja järgida ja sel juhul võib võtta nimekirja neid, kelle vaktsineerimist peetakse kaalutletult vajalikuks.

Kiik rääkis, et Põhja-Eesti regionaalhaigla pakkus vaktsineerimise võimalust ka haigla nõukogu liikmetele, kes ei ole küll eesliini tervishoiutöötajad, aga keda saab käsitleda haigla ülejäänud töötajatena ja kelle vaktsineerimine on tegelikult põhjendatud.

“Küsimus oli siin järjekorras. See protsess oleks pidanud algama nõukogu mõttes hiljem. Mina isiklikult ei oleks sellist pakkumist vastu võtnud, kui mind oleks kutsutud, aga see ei ole kuritegu, see ei ole väärtegu. See on PERH-i psühhiaatriakliiniku pakkumine talle kui nõukogu liikmele, kes haiglas tihti viibib,” ütles Kiik.

Sarnaselt Kallasega soostus ta, et kindlasti tekitavad sellised juhtumid pahameelt ja tuleb sellega tegelda. Kantsleri tagasiastumist ei Tanel Kiik ega Kaja Kallas otsesõnu aga vajalikuks ei pidanud.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.