Uudis

Kaja Kallas: vaktsineerimata inimesi ootavad uued piirangud

Peaminister Kaja Kallas.Foto: Raigo Pajula / AFP / Scanpix

Peaminister Kaja Kallas leiab, et vaktsineerimata inimeste meelelahutuse ja vaba aja veetmise võimalusi tuleb ajutiselt täiendavalt piirata.

Peaminister kirjutas täna ühismeedias, et valitsus on jätkuvalt arutamas võimalusi, kuidas elanikkonna ning eriti riskirühmade vaktsineeritust tõsta.

“Tänuväärsed on erinevad positiivse motiveerimise lahendused – näiteks toetame neid hooldekodusid, kus hooldajate ja patsientide seas on saavutatud 90-protsendiline vaktsineeritus. Peame veel kaaluma kõike – ka näiteks riskirühma esindajate motivatsiooni tõstmist rahalise boonuse või mõne muu hüve näol,” kirjutas Kallas.

Ta tõi välja, et pandeemial on olnud tervishoiule väga suur rahaline mõju: tänavu kaheksa kuuga on COVID-19 haiglaravile kulunud 32,9 miljonit eurot, sellest 31,9 miljonit vaktsineerimata inimestele. “Seega tuleb rahaliste boonuste jagamist vaadelda ka laiemas kontekstis,” märkis Kallas.

“Selleks, et piirata nakkuse levikut, säästa vaktsineerimata inimesi ja sellega kaitsta haiglate ravivõimekust, peame kaaluma uute piirangute kehtestamist nendele inimestele, kes pole end veel vaktsineerinud,” teatas peaminister.

“Kui üle 70 protsendi inimestest, kes COVIDisse raskelt haigestuvad, ja üle 80 protsendi inimestest, kes COVIDisse nakatununa surevad, on vaktsineerimata, siis tuleb keskenduda neile. Peame seisma selle eest, et vaktsineerimata inimesed haigust ei saaks – see on nende endi kaitseks ning ka kogu ühiskonna kaitseks, et meie meditsiinisüsteem kokku ei kukuks, lapsed saaksid koolis käia ning majandus toimida. Ka need arutelud on valitsusel algamas. Variante on ka siin erinevaid, näiteks et COVID-tõend kehtiks ainult vaktsineeritutele ja läbipõdenutele, aga mitte enam testitulemuse põhjal.”

Haiglate ülekoormamise vältimiseks ja plaanilise ravi lahti hoidmiseks on peaministrile tutvustatud erinevaid ettepanekuid. “Näiteks ka selliseid, kus riik nõuaks vaktsineerimata inimestelt COVID-19 ravikulud tagasi või et vaktsineerimata inimesed liiguksid plaanilise ravijärjekorra lõppu,” tõi Kallas välja. Seejuures aga rõhutas ta, et need näited on teoreetilised ning valitsus ei pea selliseid samme realistlikuks, sest Eesti ravisüsteem on solidaarne – igaühel on õigus saada ravi.

“Küll aga näitab olukorra tõsidust see, et sellised ideed üldse esile kerkivad. Iga COVID-19 haige inimese haiglakoht tuleb nende inimeste arvelt, kes on ammu oodanud näiteks mõnd vajalikku protseduuri,” tõdes Kallas.

Seejuures tõi peaminister välja enda seisukohad:

  1. Tahan, et meie ühiskonnaelu jääks avatuks. Tahan, et lapsed saaksid edasi koolis käia ning meie majandus ja kultuurielu toimiks. Ja pean väga oluliseks, et meie haiglad saaksid pakkuda nii korralist kui ka erakorralist abi kõigile, kes seda abi vajavad.
  2. Toetan, et politsei kontrolliks senisest tõhusamalt Covid-tõendite esitamise ja maskikandmise kohustusest kinnipidamist.
  3. Pean möödapääsmatuks, et kogu elanikkonna ning eriti riskirühmade vaktsineeritus kiiresti tõuseks ning selleks on vajalikud valitsuse tasandil uued ja mastaapsed meetmed.
  4. Vaktsineerimata ehk kõrge haiglasse sattumisse riskiga inimeste võimalusi tuleb ajutiselt täiendavalt piirata meelelahutuses ja vaba aja veetmisel.

“Näeme teiste riikide kogemusest, et kontrollimeetmed ei ole igavesed ning kui vaktsineeritus kasvab ja haigus ühel hetkel taandub, saame nendest järk-järgult loobuda. Eesti praegune vaktsineerituse tase seda aga veel ei võimalda. Praegu peame keskenduma sellele, et kaitsta ülekoormuse eest meie haiglaid ja sellega ka meie inimesi,” lisas Kallas.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.