“See on väga ohtlik haigus,” tõdes Viigimaa.
Ta peab AstraZenecaga vaktsineerimise ajutist katkestamist mõistlikuks, et veenduda seda vaktsiini saanute trombi põhjustes – kas põhjuslik seos esineb või ei.
“Kui me vaatame üldpopulatsioonist ilma igasuguste vahelesegamisteta, siis on enam-vähem samasugune statistika ja enam-vähem samasugune statistika on ka teiste vaktsiinidega. Nii et võimalik, et kogu seda asja on nagu natukene üle võimendatud,” ütles Viigimaa.
Ka Tartu Ülikooli professor Andres Merits ütleb, et statistiliselt trombe palju esinenud ei ole.
“Üks juhtum, võite ise välja arvutada, 300 000 vaktsineerimise kohta või 400 000 vaktsineerimise kohta. Nendest surmaga lõppenud juhtumeid on viis. Ehk siis üks kolmele miljonile. Kas nüüd on see tektitatud vaktsiini poolt või on tegemist juhusliku kokkusattumisega, on väga raske öelda,” vahendas err.ee Meritsat.
Samas rõhutab Viigimaa, et uurima peab, sest meditsiini põhipostulaat on, et ei tohi kahjustada inimesi.
Kuigi olukord viirusega on väljakannatamatu, tuleb leida mõistlik tasakaal nii nakkuse leviku kui vaktsineerimise vahel. Seetõttu tuleb võimalikes tüsistustes selgusele jõuda.