Vaktsiini efektiivsus ei sõltu ainult vaktsiinist, see sõltub veel paljudest faktoritest – sellest, kui palju on inimese ümber viirust (suurele viirusehulgale ei pruugi ka tugev organism suuta vastu seista), vaktsineeritava tervisest või organismi iseärasustest (kas immuunsüsteem reageerib piisavalt).

Lisaks ka sellest, kuidas vaktsiini transporditakse, säilitatakse, manustatakse – õnneks on meie meedikud ja tegelikult ka kogu ühiskond tänaseks sel teemal hästi koolitatud.

Teiseks, praegu ei saa me veel olla kindlad, et vaktsineerimine ka viiruse kandluse välistab – see vajab täpsemaid uuringuid ja aega vaktsineeritute jälgimiseks. Ootame, mida teadlased leiavad.

Mida koroonaviiruse vastu vaktsineerimine praegu annab?

Dr Joller kirjutab, et ka COVID-19 vastu vaktsineeritu võib haigestuda, aga väga oluliselt väiksema tõenäosusega kui enne vaktsineerimist.

Tegelikult väheneb juba nädal pärast esimest kaitsesüsti haigestumise tõenäosus umbes 50 protsenti. Nädal pärast teist süsti 95 protsenti. Kui kaitsesüsti saanu aga haigestubki, põeb ta haigust oluliselt kergemini ja kiiremini, sest suurema enamuse viirustest suudab organism kahjutuks teha.

Kui peaks juhtuma, et kaitsesüstitu kannab vaktsineerituna viirust edasi kellelegi teisele, siis tema organismis on edasikantavat viirust väga vähe võrreldes olukorraga, kus viirust neutraliseerivaid antikehi organismis ei ole (inimene on vaktsineerimata).

Praeguseks on uuringud näidanud, et COVID-19 läbipõdemine ei anna nii head kaitset viiruse vastu kui annab vaktsiin.

Kindel on see, et kui inimene on vaktsineeritud, siis on ta üks tõketest, kust viirus enam kas üldse edasi ei pääse või pääseb teiste inimesteni väga väikesel hulgal, sest mu keha suudab ära hävitada kõik viirused, mis temani jõuavad. Või osa neist viirustest.

“Kui ma ennast vaktsineerin, siis ma olen üks väike killuke umbes miljonist inimesest, kes tuleks Eestis vaktsineerida, et viiruse leviku takistamiseks oleks piisavalt tõkkeid,” kirjutab perearst.

Ta lisab, et see on üks miljondik samm lähemale piirangute (loodetavasti) täielikule lõpetamisele. Nüüdseks on meil miljonini tehtud 25 704 poolikut sammu (st üks süst, allikas: ERR). Iga järgmise sammuga jõuab normaalne elu meile pisut lähemale – nii isiklikult kui ka kogu ühiskonnale. Umbes 9 protsenti vaktsineeritutest on praeguseks saanud kaks vaktsiinidoosi.

Kas kõrvaltoimeid tuleb karta?

Küsimusele kas vaktsiini kõrvaltoimeid tuleb karta, on dr Jolleri kindel vastus ei.

Absoluutseks vastunäidustuseks on see, kui patsiendil on varasemalt esinenud potentsiaalselt eluohtlik reaktsioon mõne vaktsiinis sisalduva aine suhtes – sellistest reaktsioonidest on patsient juba teadlik ja nõustav meedik aitab hinnata, kas need võisid olla seotud samade ainetega.

Esineb aga kergeid ja mõõduka raskusastmega kõrvaltoimeid, nagu kõikidel vaktsiinidel. On teada, et kõrvaltoimeid esineb pärast teist süsti veidi rohkem ja veidi tugevamalt kui pärast esimest süsti.

Eakamatel on kõrvaltoimeid keskmiselt vähem ja need on nõrgemad kui noorematel. Seega – kui alla 55-aastane ja saab vaktsiini, siis tuleks arvesta sellega, et vaktsiinijärgsel päeval võib olla halb enesetunne.

“Minul esimese doosi järgselt kõrvaltoimeid praktiliselt polnud, pärast teist doosi esinesid kerged kõrvaltoimed,” avaldab Joller, kes oli 10 protsendi seas. 90 protsenti inimesi nimelt pääsevad kõrvaltoimeteta.

Joller täpsustab veel, et teades, et tal võivad esineda teatud kõrvaltoimed, mis pealegi üsna kiiresti iseenesest mööduvad, valib ta iga kell vaktsiini.

Doktor põhjendab, et ei soovi põdeda haigust, mis võib ka temal, ilma suuremate riskiteguriteta inimesel kulgeda väga ettearvamatult. “Ma ei või kuidagi teada, kas põen haiguse läbi ilma sümptomiteta või satun hingamisaparaadi alla.”

Praegu on vaktsiini soovijaid Jolleri sõnul rohkem kui vaktsiini, kuid loodaetavasti olukord muutub ja kõik soovijad saavad end vaktsineerida.

Vaktsiini pelgajaid ei tohiks hukka mõista

“Ärme mõista hukka ka neid, kes vaktsiini kardavad või vaktsineerimist õigeks ei pea,” toonitab Joller postituses.

Ta avaldab lootust, et küllap ka neist suur osa ümber mõtleb, kui nähakse, kui palju tegelikult vaktsiinist abi on. Osa muidugi jäävadki eitama, kuid jäägu neile see vabadus.

Õnneks annab vaktsiinitarnete viibimine kõigile aega arutlemiseks, küsimuste esitamiseks, otsustamiseks. Väga oluline on aga infot hankida usaldusväärsetest allikatest.

r Joller suunab, et eestikeelne usaldusväärne info on leitav Terviseameti hallataval leheküljel vaktsineeri.ee.

Küsimusi võib loomulikult esitada ka oma perearstile või pereõele. Vajadusel tuleb julgelt panna aeg kinni näiteks telefonikonsultatsiooniks, et meedikul oleks vastamiseks aega.