Dr Joller juhib taaskord tähelepanu, et täna, kui vaktsineerituid ja läbipõdenuid on pehmelt öeldes palju rohkem kui pandeemia alguses, ei ole positiivsete testide number enam see, mis näitab haiguse seisu. “Lähtuma peab nendest, kes on haiglas ja miks nad on haiglas. Inimesi ei tohiks uinutada ka sellega, mitu inimest juba osaliselt vaktsineeritud on. Oluline on teada, mitu inimest on vaktsineerimata,” toob arst välja.
“Praegu jääb mulje, et vaktsineerimise statistikat kasutatakse manipuleerimiseks. Kui minister Riigikogus aru annab, on numbrid ühed (1 doosiga vaktsineeritud inimeste % täiskasvanud elanikkonnast!) ja kui vaatame terviseameti hõlmatuse määra, on need teised (täisvaktsineeritute % kogu rahvastikust).”
Tegelikult on oluline teada kahte näitajat. Esiteks, mitu protsenti neist, kes haiglas on koroonaviiruse tõttu, on vaktsineerimata (mitte % kõikidest haiglas olevatest COVID-positiivsetest). Ja teiseks, kui palju on arvuliselt neid inimesi, kellel on õigus saada vaktsiini, aga pole veel saanud.
“Igapäevastest numbritest on tänaseks saanud müra, mida ühed ei kuula ja mis teistes tekitab segadust,” tõdeb arst ja kritiseerib seejuures ka meediaväljaannete kajastusi.
“Pealkiri ei tohi anda eksitavat infot, ka teil ei ole õigust numbreid ja sõnu väänata. Artiklid ja intervjuud (ja eriti nende pealkirjad), mis räägivad COVIDist, ei tohiks olla peamiselt klikimagnetid, vaid peavad rahulikul toonil edasi andma olulist infot, isegi kui see ei intrigeeri. Viimaste kuude jooksul on ajakirjanike vastutustunne ses osas oluliselt langenud,” koputab arst ajakirjanike südametunnistusele.
Ka madala hõlmatuse juures näeme juba vaktsiinide kasu
“Et mitte jääda ainult negatiivseks, siis tegelikult me näeme juba praegu, madala vaktsineerituse juures vaktsiinist tulenevat kasu: rasket haigestumist ja surma on varasemaga võrreldes palju-palju vähem. Kui vaktsineeritus veelgi tõuseb ja seda ka kõrgel hoitakse (sic!), võime koroonaviirusele aasta-kahe pärast näkku naerda,” vaatab dr Joller lootusrikkalt tulevikku.