Uudis

Karmen Joller selgitab: kuidas väljendub koroonavaktsiini puhul täheldatud raske allergiline reaktsioon

Milliste nähtudega allergiate puhul võib lasta teha koroonavaktsiini

Perearst dr Karmen Joller kinnitab, et kõik, kellel on allergiate sümptomiteks nahalööve, silmapõletik, nohu või kellel on allergiline astma, võivad seda vaktsiini julgesti teha lasta..Foto: Madis Veltman / Postimees / Scanpix

COVIDi praegu kasutatava vaktsiini puhul on palju küsimusi tekitanud üks kõrvaltoime, täpsemalt allergiline reaktsioon, mida nimetatakse anafülaksiaks.

Perearst Karmen Joller selgitab Facebooki postituses, kuidas anafülaksia väljendub ja kas need, kelle puhul on selle tekkimise oht, ei saagi koroonavaktsiini teha.

Dr Joller kirjutab, et tegelikult ei ole mõeldud siin igasugust allergilist reaktsiooni, vaid ühte spetsiifilist, väga rasket reaktsiooni, mida nimetatakse anafülaksiaks (nimetatakse ka anafülaktiliseks reaktsiooniks, mis võib üle minna anafülaktiliseks šokiks). Näiteks inimesed, kellel allergiline reaktsioon väljendub (sügeleva) nahalööbena või nohuna, ei ole ohustatud.

Anafülaksia on harvaesinev reaktsioon, mis on eluohtlik ja mis võib tekkida absoluutselt ükskõik millise aine suhtes – toiduaine, ravim, mõni keemiline aine suhtes. Kui inimesel on esinenud anafülaksia ühe aine suhtes, on tal suurem tõenäosus selle tekkimiseks ka mõne teise aine suhtes. Seetõttu ollakse vaktsineerimisel (ja ka kõikide muude ravimite manustamisel) väga ettevaatlikud nende inimeste puhul, kellel sellist reaktsiooni varem on esinenud.

Anafülaksia tunnusteks on näo ja keele turse, hingamisraskused, kiirenenud pulss, ulatuslik punetav nõgeslööve nahal. Rasketel juhtudel võib järgneda šokiseisund, st südametöö aeglustub, hingamine pidurdub, inimese nahk muutub higiseks ja kahvatuks.

Anafülaksia vajab kiiret sekkumist – inimesed, kellel seda reaktsiooni on esinenud, kannavad tavaliselt endaga kaasas adrenaliinisüstalt.

Iga vaktsineeritud inimene peab vaktsineerimise järgselt 15 minutit raviasutuses ootama – et olla abile lähedal, kui see reaktsioon peaks tekkima. Anafülaksia on õigeaegse ravi korral täielikult mööduv.

Kõik, kellel on õigus vaktsineerida, on saanud ka vastava koolituse. Need, kellel on risk tugeva reaktsiooni tekkimiseks, on sellest teadlikud – see ei tule kunagi tühjalt kohalt: see reaktsioon esineb esialgu väga nõrgalt, muutudes järk-järgult tugevamaks, ja sellised inimesed jõuavad varem või hiljem arsti vaatevälja.

Anafülaksia on vaktsineerimise absoluutseks vastunäidustuseks vaid juhul, kui anafülaktiline reaktsioon on tekkinud aine suhtes, mis sisaldub vaktsiinis (kas sama vaktsiin või vahel ka mõni teine, sarnaseid aineid sisaldav vaktsiin).

Seega – anafülaksiat kogenud inimest võib vaktsineerida küll, kui vaktsiin ei sisalda selle konkreetse inimese jaoks ohtlikku ainet. Aga vaktsineerimisel tuleb olla tähelepanelik ja inimese tervist tuleb vaktsineerimise järgselt tähelepanelikult jälgida.

Kõik, kellel on allergiate sümptomiteks nahalööve, silmapõletik, nohu või kellel on allergiline astma, võivad seda vaktsiini julgesti teha lasta.

Kellel on esinenud anafülaksiat, peaksid seda vaktsineerijale kindlasti mainima. Tavaliselt teeb vaktsineeriv meedik juba eeltöö ära ja teab ka riske ning annab nendest lähtuvalt ka vaktsineerimissoovitused.

Dr Joller märgib ka, et tema arstipraktika jooksul ei ole esinenud mitte ühtegi anafülaktilist reaktsiooni vaktsineerimise järgselt. Küll aga on ta keeldunud vaktsineerimast inimesi, kellel seda reaktsiooni sama vaktsiini suhtes on esinenud.

Ta suunab ka, et iga perearst või pereõde vastab hea meelega oma patsientide tervisealastele küsimustele, kui neid peaks tekkima.

Toimetas Triin Raestik

Oled sa GEENIUS, RIKAS või PRO? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.