Uudis

Kas eakatele on koroonavaktsiin ohutu?

Norras uuritakse 23 hapra eaka vaktsineerimisjärgset surmajuhtumit

Palavik, nõrkus ja peavalu 2–3 päeva pärast vaktsineerimist on normaalsed reaktsioonid, mis näitavad, et inimesel tekib korralik immuunvastus.Foto: Shutterstock.

Norra ravimiamet avalikkustas möödunud nädalal kokkuvõtte COVID-19 vaktsineerimise kõrvaltoimetest. Muuhulgas anti teada, et 23 vaktsineeritut suri. Bloomberg kirjutab, et lahkunud kuulusid vanuserühma 75–80 ning kõigil olid ka tõsed kasuuvad haigused.

Surmade ja vaktsineerimsie vahel pole kindlat seost

Norra ravimiameti (NOMA) meditsiinidirektor Steinar Madsen ütles The BMJ-le, et nende surmade ja vaktsiini vahel pole kindlat seost.

“Me ei muretse selle pärast, sest need on väga harvad juhtumid ja need ilmnesid väga nõrkade ja väga raske haigusega patsientidel,” rõhutas Madsen.

Ta lisas, et vaktsineerimist jätkatakse, kuid väga haigeid inimesi, kelle puhul on oht, et haigusseisund võib kaitsesüsti järgselt halveneda, uuritakse enne immuniseerimist täiendavalt. Lisaks konsulteeritakse selliste juhtumite puhul ka eakate lähedastega.

Eesti asjatundjad kinnitavad, et vaktsiin on eakatele inimestele üldjuhul siiski ohutu ning kõrge iga ei ole vaktsineerimsie vastunäidustus.

Krooniliste haigustega eakate risk COVID-19 raskeks kuluks on samuti suur

Kardioloog Alar Irs toob sotsiaalmeedias välja asjaolu, et esimestena vaktsineeritakse Norras hooldekodude elanikke, kellest suur osa on väga haiged ning Norras on praeguseks kaitsesüsti saanud umbes 30 000 inimest.

Lisaks – Norra hooldekodudes sureb nädalas umbes 400 inimest ning COVID-19 vaktsiin ei vähenda suremust muudel põhjustel.

Irs toonitab, et krooniliste haigustega eakate risk COVID-19 raskeks kuluks on samuti suur. “Nagu iga muu ravimi või ravivõtte puhul tuleb vaktsineerival tervishoiutöötajal hinnata, kas vaktsiini tavalised kõrvaltoimed on eeldatavasti talutavad.”

Kõrge vanus ei ole vaktsineerimise vastunäidustus

Eesti ravimiameti esindaja toob välja, et COVID-19 haigusega hospitaliseeritute vanusest on näha, et COVID-19 haigus ohustab ennekõike just vanemaealisi ning seetõttu kaasati ka vaktsiinide uuringutesse üle 65aastaseid krooniliste haigustega inimesi.

Haprussündroomiga, väga halvas üldseisundis ja elu lõpule lähenevatel inimestel võivad ka vaktsiinide tavalised kõrvaltoimed (nt palavik, iiveldus ja oksendamine) mõjuda halvemini ja kiirendada väga raskelt haigete eakate surma saabumist.

Ravimiametist kinnitati, et vaktsineerijad hindavad enne vaktsineerimist riski ja kasu suhet ning kaaluvad sellistel juhtudel vaktsineerimist väga hoolikalt.

Kui juhtub, et mõni vaktsineeritu sureb vahetult või mõni aeg pärast vaktsineerimist, siis iga juhtumi puhul hinnatakse, kas vaktsineerimine võis ebasoodsalt mõjutada rasket kroonilist haigust või lahkus inimene haiguse tõttu. Ravimiametile saadetakse teatis, kui tervishoiutöötaja peab seost vaktsiiniga võimalikuks.

Kõrvaltoimeid jälgitakse hoolega

Eestis hakati eelmisel nädalal vaktsineerima hooldekodudes elavaid eakaid. Ravimiametist öeldi, et nendele on saadetud kaks teatist, kus eakatel kirjeldati halba enesetunnet ja nõrkust.

Ühel juhul tekkis patsiendil palavik ning halva üldseisundi tõttu viidi patsient haiglaravile. Ka on ravimiametile teada kahe vaktsineeritud eaka (85- ja 91-aastane) surm. Vaktsineerimise järgselt neil kõrvaltoimeid (sh palavikku või oksendamist) ei tekkinud ning arstide hinnangul puudub nendel juhtudel seos vaktsiiniga.

Ravimiametist kinnitati, et kõrvaltoimeid jälgitakse hoolega ja reageeritakse kiiresti tõsiste kõrvaltoimete kahtluse korral.

“Teeme koostööd mitme eriala ekspertidega (sh viroloogid, infektsioonhaiguste arstid, perearstid) ja teiste EL riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonidega informatsiooni kiireks vahetamiseks, nõu pidamiseks ja juhiste kujundamiseks.”

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.