Uudis

Kas Eestis võiks poes toidu tervislikkust värvikoodidega näidata ja kuidas see käiks?

Nutri-Score toidumärgistuste süsteem.Foto: Shutterstock

Euroopas on viimasel ajal palju juttu sellest, kas kasutusele peaks võtma uudsed toidumärgistuse süsteemid. Neid toetavad mitmed suurettevõtted ning riigid, ent asjal on ka oma murekohad.

Toidumärgistused peaksid tarbijatele kätte näitama, kui kasulik ja tervislik kaup on – umbes samamoodi, nagu toimivad külmkappide energiamärgised.

Praegu on aga tähelepanu all just üks konkreetne süsteem – aktiivselt promotav, Prantsusmaalt alguse saanud Nutri-Score. Seda on soovitanud kasutada näiteks Prantsusmaa ja Belgia terviseasutused – Prantusmaa teadlased panidki süsteemile aluse.

Nutri-Score’i kasutamist on toetanud ka näiteks Euroopa tarbijate BEUC, tugevalt on süsteemi eest seisnud ka ülemaailmsed toiduhiiud nagu Danone ja Nestlé.

Nestle saatis Eesti meediaväljaannetele ka süsteemi kohta kiitva pressiteate, kus märgiti, et ligi 40 toiduvaldkonna sidusrühma – sealhulgas needsamad ettevõtted – pöördusid Euroopa Komisjoni poole eesmärgiga kehtestada Euroopa Liidu siseselt Nutri-Score märgistussüsteem kogu Euroopa Liidus. Osa ettevõtteid teeb seda ise.

Millega tegu? NutriScore süsteem peaks liigitama toidud ja joogid nende toitumisprofiili järgi – värvikoodidega ning skaala A-st E-ni, kus A peaks tähendama tervislikumaid valikuid ning E poolele peaks jääma vähemtervislikud toidud.

Süsteemil on aga omad väga tõsised probleemid, nentis Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp, kelle käest asja kohta uurisime.

Süsteemil on probleemid

Potisepp nentis esmalt, et tänaseks on erinevate regulatsioonidega tekitatud olukord, kus pakenditel on kogu toodet iseloomustav ja tarbijatele vajalik teave esitatud.

Viimane pakendite märgistamise suurem muudatus hakkas kehtima detsembrist 2016, kui kogu toitumisalane teave kas 100 grammi või 100 milliliitri kohta esitatakse tabelina.

“Oleks tarbijatel ainult tahet õppida pakendi märgistust lugema! Ja viitsimist ning aega seda toiduainete valikul ka teha. Vaid 30% tarbijatest vaatab pakendi märgist alati – ja kõige enam omakorda jälgitakse “Parim enne” või “Kõlblik kuni” kuupäevi -, ca 50% vahetevahel ja ca 30% mitte kunagi,” tõdes Potisepp.

Toiduainetööstuse liit ise on aastast 2007 vabatahtlikult toetanud GDA ehk Toitumisjuhi tootemärgistamist, mis on jõudnud otsapidi ka Euroopa Liidu regulatsioonidesse. Potisepa hinnangus baseerub seeteaduslikel näitajatel, on informatiivne ning täiesti läbipaistev ning suunab selgelt tarbija otsuseni.

“Uus, Teie poolt viidatud Nutri-Score süsteem, mis tegelikult tarbija jaoks sisaldab ainult A-B-C-D-E tähiseid, on tarbija jaoks nii-öelda kinnine kast, mis on sarnane energiatähisega ning ei anna piisavalt informatsiooni sarnaste toodete puhul,” oli Potisepp aga kriitiline.

Nimelt võib kaubal näiteks tähis D võib olla nii 6,5 grammi suhkruga joogi kui ka 3,9 grammi suhkruga joogi puhul. Potisepa hinnangul ei motiveeri see enam omakorda tootjaid pingutama uute innovatiivsete ning tervislikumate lahenduste otsimisel,.

“Seega, arvestades meie pingutusi tarbija kaasamisel ja õpetamisel etikette ja pakendite märgistust lugema viimase enam kui kümne aasta jooksul, toetame hetkel kehtivat pakendi märgistust ning loodame väga, et Euroopa Komisjoni raport, mis analüüsib erinevate süsteemide rolli ja kasutamist, toetab ka läbipastavat ning lihtsamat lahendust ning et see lahendus oleks sel juhul üleeuroopaline ning baseeruks teaduspõhisusele, mitte emotsioonidele,” ütles toiduainetööstuse liidu juht.

Suurfirmad kasutavad vabatahtlikult

Esmalt tuleb rõhutada, et Nutri-Score on igati teaduslik. Süsteemi arendas välja Prantsuse teadlaste meeskond, kuhu kuulus näiteks Pariisi ülikooli toitumisprofessor Serge Hercberg. “Kui see kehtestataks kõikidele tootdetele, on Prantsuamaal tehtud uuring näidanud, et EL-is väheneks toitumisega seotud surmade arv ligikaudu 3,4% aastas,” ütles Hercberg eelmisel sügisel Euronewsile.

Mitmed ettevõtted on süsteemi aga omal algatusel kasutusele võtnud – näiteks seesama Nestle, mis on Austrias, Belgias, Prantsusmaal, Saksamaal ja Šveitsis alustanud Nutri-Score kasutamist alates selle aasta algusest.

Aga miks? Nestlé EMENA piirkonna korporatiivkommunikatsiooni ja valitsussuhete juht Bart Vandewaetere teatas, et Nutri-Score pakub nende hinnangul selget standardit, mis aitab veelgi kiiremini edasi liikuda.

“Näiteks sai 16% meie hommikusöögihelvestest Prantsusmaal 2019. aastal hinde A või B. Meie eesmärk on saavutada Prantsusmaal 2021. aasta lõpuks  50% oma hommikusöögi teraviljadele A või B märgistus,” rääkis ta.

Need helbed võivad olla igati tervisele kasulikud. Geenius ei väida, et Nutri-Score ei oleks kasulik ja asjakohane süsteem ning et Nestle helvestel midagi viga oleks.

Võime aga süsteemist tuua ühe vähemalt esmapilgul kummalisena näiva näite, kus toode lisatud suhkrusisaldusega võib alla A tähisega, ning 100% mahl ilma lisatud suhkruta on C tähisega:

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.