“Oleks tarbijatel ainult tahet õppida pakendi märgistust lugema! Ja viitsimist ning aega seda toiduainete valikul ka teha. Vaid 30% tarbijatest vaatab pakendi märgist alati – ja kõige enam omakorda jälgitakse “Parim enne” või “Kõlblik kuni” kuupäevi -, ca 50% vahetevahel ja ca 30% mitte kunagi,” tõdes Potisepp.
Toiduainetööstuse liit ise on aastast 2007 vabatahtlikult toetanud GDA ehk Toitumisjuhi tootemärgistamist, mis on jõudnud otsapidi ka Euroopa Liidu regulatsioonidesse. Potisepa hinnangus baseerub seeteaduslikel näitajatel, on informatiivne ning täiesti läbipaistev ning suunab selgelt tarbija otsuseni.
“Uus, Teie poolt viidatud Nutri-Score süsteem, mis tegelikult tarbija jaoks sisaldab ainult A-B-C-D-E tähiseid, on tarbija jaoks nii-öelda kinnine kast, mis on sarnane energiatähisega ning ei anna piisavalt informatsiooni sarnaste toodete puhul,” oli Potisepp aga kriitiline.
Nimelt võib kaubal näiteks tähis D võib olla nii 6,5 grammi suhkruga joogi kui ka 3,9 grammi suhkruga joogi puhul. Potisepa hinnangul ei motiveeri see enam omakorda tootjaid pingutama uute innovatiivsete ning tervislikumate lahenduste otsimisel,.
“Seega, arvestades meie pingutusi tarbija kaasamisel ja õpetamisel etikette ja pakendite märgistust lugema viimase enam kui kümne aasta jooksul, toetame hetkel kehtivat pakendi märgistust ning loodame väga, et Euroopa Komisjoni raport, mis analüüsib erinevate süsteemide rolli ja kasutamist, toetab ka läbipastavat ning lihtsamat lahendust ning et see lahendus oleks sel juhul üleeuroopaline ning baseeruks teaduspõhisusele, mitte emotsioonidele,” ütles toiduainetööstuse liidu juht.
Suurfirmad kasutavad vabatahtlikult
Esmalt tuleb rõhutada, et Nutri-Score on igati teaduslik. Süsteemi arendas välja Prantsuse teadlaste meeskond, kuhu kuulus näiteks Pariisi ülikooli toitumisprofessor Serge Hercberg. “Kui see kehtestataks kõikidele tootdetele, on Prantsuamaal tehtud uuring näidanud, et EL-is väheneks toitumisega seotud surmade arv ligikaudu 3,4% aastas,” ütles Hercberg eelmisel sügisel Euronewsile.
