Uudis

Kas ibuprofeen ja teised ravimid teevad koroonaviiruse hullemaks?

Foto: Shutterstock

Sotsiaalmeedias ning internetis levib viimasel ajal teave, et osa ravimeid võivad raskendada COVID-19 haiguse kulgu.

Ekspertide sõnul on praeguste teadmiste järgi tegu valeinfoga ning iseseisvalt oma krooniliste haiguste raviskeeme muuta ei tohiks, vahendas ravimiamet.

Üheks riskiravimiks peetakse ibuprofeeni. Muuhulgas on Prantsusmaa terviseminister tviitinud, et soovitab vältida põletikuvastaseid ravimeid, kuna need ägestavad haigust. On arvatud, et põletikuvastane toime võib suruda maha immuunvastust ja sellega aeglustada paranemist.

Sotsiaalmeedias liiguvad mitmed valesõnumid, justkui oleks ibuprofeeni kasutamine põhjus, miks haiguspuhang Itaalias nii suuremahuline on ning et see tõstab riskigruppi ka noored, muidu terved patsiendid. Enamasti on sellistel sõnumitel infoallikaks “peretuttavast arst”.

Praegu teada olevate andmete põhjal ei ole tõestatud, et ibuprofeeni kasutamine põhjustaks COVID-19 ebasoodsat kulgu. Sellegipoolest võiks esmavaliku ravim palaviku alandamiseks olla paratsetamool.

Kuidas on vererõhuravimitega?

Sarnane hirm on ka grupi kõrgvererõhutõve korral kasutatavate ravimite puhul, kus toimeained kuuluvad kas angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorite või angiotensiin II retseptori blokaatorite hulka. Siia kuuluvad raviainetest näiteks enalapriil, ramipriil, telmisartaan, valsartaan.

Hiljuti avaldatud teadusartiklites arutletakse nende ravimite toimemehhanismi ja COVID-19 põhjustava viiruse organismi pääsemise viiside suhete üle.

Tuleb aga toonitada, et need mõttekäigud on teoreetilised ega põhine kliinilistel andmetel neid ravimeid kasutavate COVID-19 haigestunute seas. 

Patsientidel, kes kasutavad arsti poolt määratuna põletikuvastaseid aineid või nimetatud gruppide kõrgvererõhutõve ravimeid mõne kroonilise haiguse raviks, ei ole praeguste andmete alusel vaja ravi katki jätta. Kui patsient soovib siiski ravi jätkamise vajaduse üle aru pidada või ravi muuta, tuleks ühendust võtta oma arstiga.

Oluline on, et võetavad ravimid aitavad edukalt kontrolli all hoida kroonilisi haiguseid, seejuures vähendavad ka suremust neisse. Puuduliku raviga kroonilised haigused aga on riskiteguriks erinevate nakkushaiguste – sealhulgas COVID-1 – puhul.

Euroopa Kliinilise Farmakoloogia ja Teraapia Ühing on teatanud, et käib vilgas töö olemasolevate ravimite ja COVID-19 infektsiooni võimalike koosmõjude väljaselgitamiseks.

Kui selliseid seoseid leitakse, antakse sellest ka läbi ametlike kanalite teada. Seniks aga paneb ka ravimiamet südamele, et teaduslikult kinnitamata teavet kergekäeliselt ei jagataks ning sellega paanikat ei tekitataks.

Loo autor Laura Viidik on proviisor ja Geeniuse kaasautor.

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.

Populaarsed lood mujal Geeniuses