Keitlin Pirn: vaktsiinide kadumine kujundaks inimkonna täielikult ümber. Eestis on kriitiline piir lähedal

Eestis pole laste vaktsineerimise tase kiita.Foto: Shutterstock

Avaldame Tervisegeeniuse ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli esseekonkursi “Milline oleks vaktsiinideta maailm?” üldharidus- ja kutsekoolide õpilaste vanuserühma võidutöö, mille autoriks on Rocca al Mare Kooli 12. klassi õpilane Keitlin Pirn.

Arvatavasti ei suutnud Louis Pasteur ealeski ette kujutada seda, et just temast saab  alusepanija tänapäevase meditsiini kujunemisele. Tänu tema rõugetevastase vaktsiini leiutamisele hoogustus immunoloogia-alane teadustöö ning peagi järgnesid sellele juba uued avastused ja läbimurded.

Vaktsineerimine ohtlikke haigustekitajate vastu sai ühiskonnas normiks ja tänu sellele on pikenenud inimeste oodatav eluiga ning paranenud elukvaliteet. Samas on aga tänapäeva ühiskonnas kanda kinnitamas uskumus, et vaktsineerimine on hoopis kahjulik.

Selle teooria alusepanijaks oli inglise kirurg Andrew Wakefield, kes väitis, et laste vaktsineerimine võib täiskasvanueas põhjustada autismi. Hiljem selgus, et järeldused olid tehtud liiga ennatlikult, kuid ühiskonnas hakkasid moodustuma kogukonnad, kes olid vaktsineerimise vastu.

Eestis on seis juba kriitilise piiri lähedal

Hetkel on Eestis vaktsineerituse tase jõudnud juba kriitilise piirini. See tähendab, et umbes 95% ühiskonnast on vaktsineeritud, kuid kahjuks pole see piisav ohtlike haiguspuhangute ennetamiseks.

2020. aastal Eestisse jõudnud koroonaviiruse COVID-19 pandeemia on pannud nii meie kui ka teiste riikide teadlaseid pingutama vaktsiini leidmise nimel. Samuti on uus viirus ka pööranud tähelepanu vaktsiinide vajalikkusele. Pandeemia tõttu on tekkinud küsimus: “Milline oleks maailm siis, kui vaktsiine enam ei oleks?”

Charles Darwini evolutsiooniteooria kohaselt jäävad ellu vaid kõige tugevamad isendid. See tähendab, et vaktsiinide puudumine mõjutaks esmalt ühiskonna kõige nõrgemaid liikmeid – lapsi, vanureid ning krooniliste haigustega isikuid.

Eeldades, et juba vaktsineeritud inimesed enda immuunsust ei kaota, siis ilmselt oleksid kõige traagilisemad tagajärjed laste puhul. WHO andmetel saavad enamus lapsi tänapäeval oma vaktsiinid õigeaegselt, kuid ligi 20 miljonit last neid ei saa. Laste vaktsineerimata jätmine on ka juba praegu väga aktuaalne. Näiteks tuvastati 2019. aastal Ameerika Ühendriikides ühes maakonnas 153 leetrite haigusjuhtumit.

Enamik haigestunutest olid alaealised lapsed ning leiti, et selle maakonna laste vaktsineerituse tase oli äärmiselt madal – 72,9%. Olukorra lahendamiseks vaktsineeriti paljud osariigi elanikud ning see peatas haiguse edasise leviku. Võib järeldada, et kui inimkond loobuks vaktsineerimisest, siis kasvaks eksponentsiaalselt laste  haigestumus ja suremus ning nende oodatav keskmine eluiga langeks. 

Samuti kaasneks laste haigestumisega veel teinegi probleem. Nimelt see, et haigestunud laste tööealised vanemad peaksid oma töökohalt eemale jääma, et olla oma haige lapse kõrval ning takistada haiguste edasist levikut. Kui suur hulk tööealisi inimesi lahkuks järsku tööturult, siis on kindel, et sellele järgneb ennenägematu majanduslangus.

Leibkonna tasandil tähendaks töölt eemalolek seda, et ollakse sõltuvad sotsiaalhoolekande süsteemidest, sest suure tõenäosusega kaotatakse sissetulekuallikas. Ühiskonna tasandil toob majanduslangus kaasa veelgi suuremaid probleeme. Kui paljud inimesed kaotavad oma töö, siis toetutakse riigi poolt pakutavatele hüvedele.

Tervisegeeniuse ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli joonistusvõitluse publikulemmik, Valter Kaasikmäe (7a) juunistus pealkirjaga “Võtlus koroonaviirustega”.

Kui vaktsiine poleks, muutuks maailm tundmatuseni

Samas vajab iga riik töötavaid inimesi, sest nende pealt kogutakse makse, mis tagavad ühishüvede olemasolu. Seega, kui maailmast kaoksid vaktsiinid, siis muutuks ka ülemaailmne majanduslik olukord.

Kui on juba tekkinud olukord, kus paljud inimesed on haigestunud või vajavad ravi, siis hoogustub investeerimine tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande süsteemidesse ning eelkõige farmaatsiatööstusesse. Kuna vaktsiine enam ei toodeta, siis pöördutakse farmaatsiatööstuse poole lootuses, et sealt leitakse ravimeid, mis leevendavad haigussümptomeid.

Tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande süsteemid vajavad samuti lisaraha, et tagada võimalikult paljudele inimestele oma teenuseid. Näiteks muutub eriti oluliseks see, et haiglates töötavale meditsiinipersonalile oleks tagatud isikukaitsevahendid, näiteks ühekordsed respiraatorid, maskid, kitlid, kombinesoonid, kindad ja paljud muud tarvikud.

COVID-19 kriis näitas seda, kui oluline on omada piisavat isikukaitsevahendite tagavara.  Kui Eestis kehtestati eriolukord, siis selgus, et riigi kaitsevahendite varu on napp ning kiirustades turule toodud kaitsemaskid osutusid ebakvaliteetseteks. Kui maailma peaks tabama olukord, kus vaktsiinid kaovad, siis on oluline see, et igal riigil oleks piisav varu kaitsevahendeid, et tagada ennekõike oma meditsiinitöötajate turvalisus.

Vaktsiinide kadumisel tekiks suur nõudlus hea haridusega tervishoiu spetsialistide järele. Eriolukord näitas seda, et vastava hariduse omandanud arstid, õed, hooldustöötajad ja paljud teised oma eriala spetsialistid on väga olulised selleks, et haiguspuhanguid ületada.

Kui ühel hetkel kaoksid maailmast vaktsiinid, siis tekiks ühiskonnal suur nõudlus spetsialistide teadmiste ja oskuste järele. See tähendab, et nii tervishoiu kõrgkoolid kui ka teised vastavat haridust pakkuvad õppeasutused peavad välja koolitama suurel hulgal inimesi

Ilmselt muutuksid meditsiini ja tervishoiu valdkonda kuuluvad erialad veelgi populaarsemaks, rohkem inimesi hakkaksid vastavat haridust omandama ning kõrgkoolid võtavad vastu senisest enam uusi tudengeid.

Kriis õpetab

Veel üks muutus, mis kaasneks vaktsiinide kadumisega, oleks see, et sotsiaalsed normid kujunevad ümber ning inimesed hakkavad oma tervislikule seisundile rohkem tähelepanu pöörama. See tähendab, et inimesed õpivad senisest rohkem oma tervist väärtustama ja jälgima.

Näiteks COVID-19 pandeemia on tuletanud paljudele inimestele meelde selle, kuidas õigesti käsi pesta ning samuti on ka muutunud sotsiaalseks normiks see, et kui inimesel esineb haigussümptomeid, siis ta ei lähe kooli või tööle, vaid jälgib oma tervist ning vajadusel konsulteerib arstiga.

Lisaks uuele koroonaviirusele on ka teisi nakkushaiguseid, millele vaktsiini veel ei ole ning nende haiguste ennetamiseks on tehtud palju kampaaniaid ja ennetustöid. Üks tuntumatest on HIV (ingl. Human immunodeficiency virus). Eesti on olnud kaua aega kõige kiirema HIV-levikuga riik maailmas. Keskmiselt registreeritakse ühes aastas 100 000 elaniku kohta 25 juhtu. Kusjuures Euroopa riikide keskmine on 6 juhtu 100 000 inimese kohta.

Eestis on tehtud HIV leviku ennetamise jaoks mitmeid kampaaniaid näiteks “Parem on teada”, “Kumm on seks” ja “Ainus viis kindel olla – mine testima!”. Tänu laialdasele teavitustööle ei olnud 2015.-2017. aastal ühtegi HIV-positiivset vastsündinut ning viiruse levimus oli langustrendis.

Seega kujundaks vaktsiinide kadumine inimkonnale tuttava maailma peaaegu täielikult ümber. Vaktsiinide kadumisel oleksid kõige rängemalt mõjutatud lapsed, seejärel nende vanemad ning siis ühiskond tervikuna. Viirushaiguste ohjeldamatu leviku puhul tekib suur nõudlus tervishoiuspetsialistide järele ning samuti võivad muutuda ka inimeste väärtushinnangud ning ühiskondlikud käitumisnormid.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.