Minstri sõnul on rahvusvahelise üldsuse peamine hoiak, et õppetöö avatuna hoidmiseks on peamine tagada koolipere ja üldiselt ühiskonna vaktsineerimine. “Eestis on praegu 72 protsenti kõigist haridusasutuste töötajatest vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud. 15 maakonnast seitsmes on üldharidusvaldkonna töötajatest vaktsineeritud rohkem kui 80 protsenti ja ülejäänud maakondades on see näitaja üle 70 protsendi,” märkis Kersna. Ainuke erand on Ida-Virumaa, kus see näitaja on 59 protsenti.
Noorte vaktsineerimine edeneb kiiresti
Laste ja noorte osas on vaktsineerimistempo praegu kõige kiirem. 16-17-aastaste seas on praegu kaitsesüsti saanud 47,1 protsenti, 12-15-aastaste hulgas aga üle 31 protsendi, kusjuures Kersna sõnul tuleb arvestada, et laste kaitsepookimiseks avanes võimalus alles juuni lõpus.
Tartumaal, Viljandimaal, Raplamaal ja Harjumaal on 16-17-aastastest vaktsineeritud pea pooled, Tartumaal aga juba ligi 60 protsenti. 12-15-aastaste vastavad näitajad on madalamad, näiteks Ida-Virumaal vaid 11 protsenti, mujal maakondades 20 protsendi juures.
Kersna sõnul on riik püüdnud haridusasutusi innustada, et võimalikult paljudes koolides oleks avatud vaktsineerimisvõimalus. “Kooliajal alustame koostööd kooliõdedega ja haigekassaga, et jätkuvalt oleks võimalus koolis vaktsiinisüsti saada,” ütles Kersna.
Ta märkis, et koolide lahti hoidmiseks kasutataks paljudes riikides ka laialdaselt kiirtestimist. “Eestis oleme teinud põhimõttelise otsuse, et need õpetajad, kes pole erinevatel põhjustel kaitsesüsti saanud ning neil puudub covid-pass, peavad läbima kord nädalas viirustesti. Nii toimub see koostöös terviseametiga esialgu aasta lõpuni, kui riik tagab haridusasutustele vajalikud testid, ning siis juba vaatame edasi,” ütles Kersna, lisades, et see puudutab nii üldharidust, alusharidust, huviharidust kui ka kõrgkoole.
Sügisel tuleb siiski tagada koolides ka hajutatus