Kodupatsientide vaktsineerimise korraldus vajab veel täpsustamist

Palavik, nõrkus ja peavalu 2–3 päeva pärast vaktsineerimist on normaalsed reaktsioonid, mis näitavad, et inimesel tekib korralik immuunvastus.Foto: Shutterstock.

7. veebruaril jõudis Eestisse esimene AstraZeneca COVID-19 vaktsiinisaadetis 7200 doosiga. Veebruarikuu jooksul peaks Eestisse jõudma kokku u 40 500 doosi AstraZeneca COVID-19 vaktsiini.

AstraZeneca vaktsiin ei vaja transportimisel eritingimusi ning sotsiaalministeeriumist anti möödunud nädalal muuhulgas teada immunoprofülaktika komisjon otsusest, mille järgi võiks AstraZeneca vaktsiiniga kaitsesüstimist võimaldada inimestele, kelle vaktsineerimine on terviseseisundist tulenevalt võimalik vaid kodus.

Kodupatsientide vaktsineerimise korraldust alles arutatakse

Haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juht Külli Friedemann neile, kes kodust välja ei pääse, kiiret vaktsineerimislootust siiski ei anna.

“Seda arutatakse veel, milline vaktsiin ja korraldus on parim ehk veel on vara täpset vastust anda,” kommenteerib Friedemann kodupatsientide kaitsesüstimist.

Ka perearstide seltsi juhatuse liige Karmen Joller ütleb, et esmatasandil ei ole kodus vaktsineerimise võimalust täpsemalt arutatud ja praegu on seisukoht, et pigem vaktsineeritakse neil, kes kodust välja ei pääse, peamised hooldajad – pereliikmed või inimesed, kes käivad neid abistamas.

Joller põhjendab, et näiteks kui linnaperearstil on nimistus vaid paar sellist patsienti, võiks perearst või pereõde minna patsienti koju vaktsineerima. Kuid kui maal tuleks sõita läbi lumise metsa 30 kilomeetri kaugusele ja siis peaks veel tagasi ka tulema, võib perearstil või -õel kuluda selleks tunde. Sel moel kulutatakse aga aega, mille jooksul võiks ära vaktsineerida kümneid inimesi.

Kui perearst soovib, võib ta koduvisiidi ette võtta

Dr Joller nendib, et kodupatsientide kaitsesüstimise täpsemate juhiste üle praegu arutelud alles tasapisi käivad, aga kui mõni perearst või -õde on valmis vaktsineerimiseks koduvisiidi ette võtma, siis võib ta seda loomulikult teha.

“Perearst teeb otsuseid vastavalt praksise võimalustele ja kohalikele oludele, vajadusel tullakse üksteisele appi. Riik annab meile juhised, kuid meid kui arste niipalju usaldatakse, et me võime need otsused ise teha,“ sõnab Joller.

Kõrvaltoimed on tavapärased

Kliiniliste uuringute tulemused on näidanud, et COVID-19 Vaccine AstraZeneca oli COVID-19 ennetamisel ohutu ja efektiivne üle 18-aastastel inimestel. Vaktsiini efektiivsuseks hinnati kliinilistes uuringutes umbes 60% ning COVID-19 Vaccine AstraZeneca vaktsiiniga vaktsineerimine toimub kahe annusega.

Ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepa sõnul on kõige levinumad AstraZeneca vaktsiini kõrvaltoimed tavapärased kerged või mõõdukad vaktsiinidega seostatavad reaktsioonid, mis paranevad mõne päeva jooksul pärast vaktsineerimist.

COVID-19 Vaccine AstraZeneca puhul on tegemist DNA vaktsiiniga. Vaktsiin sisaldab teise viiruse (adenoviiruse perekonnast) vektorit, mida on muudetud nii, et selles on SARS-CoV-2 ogavalgu tegemiseks vajalik geen.

Ogavalk on SARS-CoV-2 viiruse pinnal olev molekul, mis aitab sellel viirusel inimese keharakkudesse siseneda. Vaktsiinis sisalduva SARS-CoV-2 DNA-l oleva info põhjal sünteesitakse pärast manustamist organismis SARS-CoV-2 ogavalku ja selle vastu tekivad nii neutraliseerivad antikehad kui ka rakuline immuunvastus.

Euroopa Liidu ühishankes sõlmitud AstraZeneca eelostulepingu raames on Eestile ettenähtud 1 330 000 vaktsiinidoosi 665 000 inimese vaktsineerimiseks.

Praeguse info kohaselt peaks veebruarikuu jooksul ja märtsi esimesel nädalal jõudma Eestisse kokku ligi 75 000 doosi AstraZeneca vaktsiini. Eesti ühines AstraZeneca COVID-19 vaktsiini eelostulepinguga 2020. aasta augusti lõpus.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.