Tartu Ülikooli teadlaste hiljuti avaldatud uuring näitab, et nii krooniliste haiguste kui ka hulgihaigestumuse levimus on Eestis suhteliselt suur. Kõige sagedasem krooniline haigus on kõrgvererõhktõbi.
Uuringus määratleti hulgihaigestumust kui vähemalt kahe kroonilise haiguse esinemist. „Hulgihaigestumuse eripära on see, et patsientidel on halvem elukvaliteet, psühholoogiline stress, pikemad haiglaravi perioodid, rohkem operatsioonijärgseid tüsistusi, suuremad raviarved ja suurem suremus. Tervishoiusüsteemile on sellised patsiendid suur koormus, kuna nad vajavad kompleksset lähenemist,“ tõdes uuringu juhtautor, Tartu Ülikooli rahvatervishoiu kaasprofessor Mikk Jürisson.
Uuringus analüüsiti 55 kroonilise seisundi levimusandmeid aastatel 2015–2017. Selgus, et pooltel (49,1%) Eesti inimestest oli vähemalt üks krooniline haigus ja ligi kolmandikul (30,1%) vähemalt kaks. „Naistel oli hulgihaigestumust pisut enam kui meestel: kui naistest kannatas selle all iga kolmas, siis meestest iga neljas,“ sõnas Jürisson.